/nginx/o/2011/09/07/738004t1h15af.jpg)
Kell on 15.57 ja Tõnu Endrekson sõidab sõudeklubi Kalev ette. Teda on ootamas Allar Raja ja Andrei Jämsä. «Aga kus on Taimsoo? Temata ei saa ju alustada!» küsib treener Matti Killing.
Neljapaadi esimene ühistreening – mutrid, kruvid ja lootus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaspar Taimsoo saabub paar minutit pärast nelja ja laiutab käsi: «Eessõudja tulebki siis, kui kõik on juba korras ja asjad paigas!»
Tegelikult on olukord asjade paigalolekust kaugel. Väga kaugel.
Lausa nii kaugel, et Bledi MMilt saabunud paarisaerulise neljapaadi kokkupanemine võtab meeste ajast ühtekokku viiskümmend minutit.
Kilest lahtivõtmine, mutrivõtmed, kruvid, mutrid, poldid… «Tõeline konstruktorite karikas!» hüüatab Raja ja kinnitab järjekordset mutrikest. Ometi on esimest korda üheskoos neljapaati istuvad mehed rahul. «See töö peab lihtsalt meeldima,» muigab Taimsoo, neljapaadi eessõudja. «Loodan, et saan oma ülesannetega ikka hakkama. Teistel meestel ju kõikidel neljapaadi MM-medalid olemas. Aga ega ma kehvemini ennast sellepärast ei tunne!»
Pane püstol valmis!
Pärast seadistamist viivad mehed 54,5 kilo kaaluva paadi kuurist välja. Treener Matti Killing loeb sõudekuulsustele sõnad peale ja sõit võib alata! Paraku naaseb nii-öelda eliitneljane juba pärast paariminutilist veeskäiku paadisillale.
«Rohkem polegi vaja!» teatab Taimsoo. Endrekson lisab: «Kõik oli ideaalne!» Ja Raja paneb punkti: «Järgmine sõit tulebki nüüd üheksa päeva pärast algaval EMil!»
Tegelikult polnud paat aga vetteminekuks veel piisavalt seadistatud. Jämsä ja Taimsoo kohad olid liiga madalal ning tuleb üle vaadata. 15 minutit kulub taas paadi seadistamisele. 17.15 minnakse taas Pärnu jõele. Ja siis algab tõeline treening! Treener Killing sõidab kaatriga kõrval ning hüüab aeg-ajalt ruuporisse: «Andrei, ei tõsta õlgu! Üritame seda tõmbe lõppu nüüd ära ka tõugata! Kaspar, tõuka jalgadega kiiremini! Allar, ei lase paremat õlga alla!»
Seejärel teatab Jämsä, et tahaks ka kiirendusi proovida. Miks ka mitte! Endrekson hüüatab Postimehe piltnikule: «Pane nüüd püstol valmis. Siin hakkab nalja saama!»
Naljast on aga asi kaugel. Eessõudja Taimsoo panebki käigu sisse ja neljakesi tehakse üks korralik kiirendus. Tempo – 38! Sõudmismaailmas olevat see juba üsna kõva sõna.
Taimsoo, Jämsä ja Raja leemendavad higist, Endrekson seevastu oleks justkui kergelt jalutuskäigult tulnud. «Roolija ei peagi tööd tegema. Tagumised teevad tööd,» muigab Endrekson vastuseks.
Esimene kokkusõit – mis meeste sõnul treeningu nime ei kannata – võtab tund aega.Aga juba pärast seda tunnistavad kõik neli paadis istunud meest, et potentsiaali on kõvasti. Paat liikus esimese korra kohta isegi üllatavalt hästi.
«Mina tundsin end väga mugavalt. Hea oli sõita. Keegi ei seganud tööd ja jõud rakendusid õigel ajal. Selle paadiga võib üht-teist näidata küll!» tõdeb Raja.
Olümpiamedali hõng
Jämsä ja Endrekson aga tunnistavad, et võrreldes MMil käinud neljasega on minek hoopis teine. «Aga pole ka mingi ime! Vaadake, mis mehed paadis istuvad,» vaatab Jämsä koosseisu.
Endrekson lisab: «MMil istusid neljases noored mehed, kes olid harjunud roolijata paadis sõitma. Juba üksnes siit tuleb erinevus sisse.»
Ka treener Killingu hinnangul liikus paat esimese korra kohta kenasti. Aga EM-medali ja olümpiapileti jaoks tuleb veel kõvasti tööd teha.
«Need neli meest ei rahuldu vähemaga kui EM-kuld. Loodetavasti jõuame selle lühikese ajaga paadi piisavalt hästi liikuma saada,» vihjab Killing juba üheksa päeva pärast algavale EMile.
Kas need neli meest lähevad ka Londoni olümpiale neljapaadis medali eest võitlema, ei tea veel keegi. Küsimusele, kas tegemist on Eestile OM-medali toova paatkonnaga, vastab vähemalt Taimsoo enesekindlalt: «Absoluutselt kindlalt! Või, noh – loodame parimat!»