PM ARHIIV ⟩ Hokiajaloo kõige mustem päev
7. september 2021, 07:49
Täna möödub 10 aastat hokiajaloo musteimast päevast, mil Venemaal toimus lennuõnnetus, milles hukkus kogu Jaroslavli hokimeeskond. Postimees taasavaldab sel puhul toonase sporditoimetuse juhi Peep Pahvi kirjutise (algselt ilmus 08.09.2011.) sellest, mis täpsemalt tollel päeval juhtus. Avaldame teose täismahus ja muutmata kujul.
Jäähokiliiga KHL hooaja esimese mängu algusest on möödunud 15 minutit, kui liiga president Aleksandr Medvedev astub ootamatult jääle, palub kõigil peatuda ja teatab kohutava uudise – Jaroslavli lähedal kukkus alla lennuk sealse hokimeeskonnaga.
Vaikus. Kas hooaja avamängu au saanud Ufa ja Atlanti mängijad ja tribüünidel istunud inimesed üldse mõistavad kohe selle teate tähendust… Medvedevi palvel tõustakse leinaseisakuks. Valus vaikus. Ufa kapten Viktor Kozlov nutab, kogu juhtunu õud on temani jõudnud. Meeskonnad lahkuvad jäält, jäähokipeoks planeeritud hooaja avamäng jääb pooleli. Nii kirjeldab eilseid kurbi emotsioone Venemaa spordileht Sovetski Sport.
Samal ajal käivad 1500 km kaugusel Jaroslavli lennujaama lähedal päästetööd ja emotsioonideks pole mahti, need pääsevad valla hiljem. Volga jõe kaldal seisab suitsev metallikänkar – see on üks osa Jak-42 lennukist, teine pool ulbib vrakina jões.
Päästa pole enam sisuliselt midagi. Meediakanalitesse ilmuvad teated, et hukkus kogu meeskond, välja arvatud 26-aastane Aleksandr Galimov, kuid temalgi on 80 protsenti kehapinnast kaetud põletusega. Kogu õhtu ilmuvad Venemaa meediakanalites vastukäivad uudised – Galimovit opereeriti, kuid elulootust peaaegu pole; seejärel jõutakse juba teatada tema surmast, kuid lõpuks lükkab haigla selle ümber.
Kuid ülejäänud 36 pardal viibinud Lokomotiivi mängijat, treenerit ja muud asjameest on hukkunud, lisaks ka seitse lennuki meeskonna liiget, vaid pardainsener on sarnaselt Galimoviga üliraskes seisus haiglas.
Hukkunud on suur seltskond noori inimesi, suurepäraseid sportlasi, maailma jäähoki tähti.
Slovakk Pavol Demitra, juba mullu Lokomotiivi särgis mänginud vanameister leidis pärast pikka NHLi karjääri just selles klubis motivatsiooni tipptasemel jätkata. Valgevene jäähoki ikoon Ruslan Salei, samuti vanameister, kes liitus meeskonnaga alles napp poolteist kuud tagasi. Läti jäähoki üks säravamaid tegelasi Karlis Skrastinš, ülikogenud mees, temagi liitus klubiga alles tänavu suvel.
Kõik nad olid jäähokis juba oma elutöö teinud, kuid tahtsid veel mängida. Saatus sidus neid Jaroslavli klubiga ja saatus pani nad eile lennukile, et sõita klubi hooaja avamängule Minski.
Neid oodati, kõik 16 000 piletit oli Lokomotiivi ja Minski Dinamo heitlusele välja müüdud. Paraku jääbki Minski publikul sellises koosseisus Lokomotiiv nägemata. Nii nagu need mehed ei kuule enam iialgi oma koduareeni reibast vedurivilet, mida lastakse vaid omade värava puhul.
Kogu Venemaa spordimeedia kubises eile südantlõhestavatest killukestest. Liiga absoluutsesse tippu kuulunud Lokomotiivi mängijaid tunti, neil oli sõpru teistes meeskondades, teistes riikides. Eile juhtunu pole ainult Venemaa tragöödia, see on kogu maailma jäähoki tragöödia. «See on hokiajaloo kõige mustem päev,» tõdes rahvusvahelise alaliidu president Rene Fasel.
Mullu KHLis teiseks jäänud Atlanti meeskonna juht Andrei Verevko rääkis telekanalile Rossia2 pisarsilmi, kuid kõigest mõni päev tagasi vestles ta tšehh Jan Marekiga. Mullu Atlanti kuulunud mees ühines kahe hooaja vahel Lokomotiiviga. «Kevadel sõitis ta ära enne medalite kätteandmist. Leppisime kokku, et anname hõbemedali talle üle enne meie selle hooaja esimest kohtumist,» rääkis Verevko. «Väga valus. Seda uudist kuuldes ei suutnud ma esialgu rääkidagi.»
Tuhanded inimesed kogunesid eile Jaroslavli jäähalli juurde ja külvasid selle esise üle lillede ja küünaldega. Veel hilisõhtul oli kohal umbes paar tuhat inimest, kes skandeerisid meeskonna toetuseks loosungeid. Jaroslavl on ajalooline jäähokilinn, Venemaa hokiliidu president Vljadislav Tretjak jõudis juba kinnitada, et meeskonna säilitamise nimel tehakse kõik võimalik.
Kuid mis ikkagi viis tragöödiani? Eile avalikkuse ette tilkunud uudistes räägiti, et lennuk ei suutnud piisavalt kiiresti kõrgust koguda ja ilmselt riivas raadiomasti. Korraga olid inimesed kuulnud kõva pauku ja näinud, kuidas lennukis tekkis tulekera, mõni sekund hiljem prantsatas pooleks murdunud õhusõiduk maapinnale, samas lähedal asunud majade ja suvilate kõrvale. Õhus jõudis ta liikuda vaevalt paar kilomeetrit.
Jarolsavli Lokomotiivi jäähokimeeskonna hukkunud staarid
Pavol Demitra
(Slovakkia)
36-aastaseks elanud Slovakkia jäähoki tõeline legend mängis NHLis 16 hooaega, viskas selle ajaga 327 väravat ja andis 479 söötu. Võimaluse korral mängis alati Slovakkia koondises, viimati tänavu kevadel toimunud MMil. Lokomotiiviga liitus mullu.
Karlis Skrastinš
(Läti)
37-aastaseks elanud Läti jäähokiajaloo üks kuulsamaid mängijaid veetis NHLis 12 hooaega. Kevadel lõpetas ta ookeanitaguse karjääri Dallas Starsi särgis ja sõlmis lepingu Jaroslavli meeskonnaga. Skrastinši viimane etteaste Läti koondises oli Vancouveri olümpial.
Karel Rachunek
(Tšehhi)
32-aastaseks elanud Rachunekil oli Jaroslavli klubiga eriline side – esimest korda mängis ta seal üheksa aastat tagasi. Kokku kaheksa hooaega NHLis ja kuus Venemaal. Tänavu tõusis Lokomotiivi kapteniks. 2010 tuli Tšehhi koondisega maailmameistriks.
Ruslan Salei
(Valgevene)
36-aastaseks elanud Valgevene koondise tugitala ühines Lokomotiiviga tänavu juulis. Enne seda veetis 14 hooaega NHLis, kus tema viimaseks klubiks jäi Detroit. Sarnaselt Skrastinšiga oli tema viimane koondise mäng Vancouveri olümpial.
Stefan Liv
(Rootsi)
30-aastaseks elanud väravavaht ei mänginud küll kunagi NHLis, kuid tal oli kodus Torino olümpia kuldmedal, lisaks tuli ta Rootsi koondisega samal aastal ka maailmameistriks. MM-turniiridelt võitis ta veel kolm medalit.
Brad McCrimmon
(Kanada)
52-aastaseks elanud kanadalase kogu elu möödus jäähokis – 18 hooaega NHLis tõid talle Calgary särgis Stanley karika võidu. Lisaks 12 hooaega samas liigas treenerina. Lokomotiivi peatreeneriks sai alanud hooaja eel.