/nginx/o/2011/09/10/743448t1hcc8e.jpg)
Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel pärast EMi avavoorus 4300 pealtvaataja ees saadud 0:3 (-17, -19, -17) kaotust Venemaalt hoolealuste kohta kurje sõnu ei kasutanud.
Keel: kõik mehed said närveerimised närveeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaugushüppega paralleeli tõmmates on Venemaa 8 meetri ja Eesti 7 meetri mees,» võrdles Keel. «Mõned asjad mind siiski häirisid. Venelaste serv polnud alati ohtlik ja seetõttu tahtnuksin näha paremat vastuvõtu protsenti.»
Eestil tekkis reaalne võidulootus teises geimis, kuid Raimo Pajusalu andis seisul 19:20 lihtsa palli Venemaa poolele, kust see kiiresti maha löödi. Ülejäänud geimides oli Venemaa üleolek mäekõrgune. Kaks aastat tagasi osutas Eesti Venemaale suuremat vastupanu, kaotades neljas geimis.
«Venemaa mängis toona oluliselt kehvemini, meie tegutsesime nüüd umbes samamoodi. Venemaa on selle EMi favoriit, meil on siin teised ülesanded,» ütles Keel.
«Venemaa pole soosik,» vaidles pressikonverentsil Keele kõrval istunud Venemaa juhendaja Vladimir Alekno vastu. «Venemaad on viimased 20 aastat favoriidiks peetud, kuid me pole EMi võitnud. Eesti alistamine on alles esimene samm ja olen rõõmus, et see õnnestus.»
Mänguelemente võrreldes suutis Eesti suure idanaabriga sammu pidada vaid pallingu vastuvõtus. Ülejäänud detailides jäime vastastele alla. Sinisärklaste poolel paistis eriti silma temporündaja Ardo Kreek, kes 7 pallist 5 maha lõi, 2 ässa ja 1 bloki lisas. Korralikult mängis ka Keith Pupart ja kahes viimases geimis Oliver Venno. Midagi pole ette heita ka liberole Asko Esnale ja seetõttu ei läinud vaja tema varuliberona üles antud venna Steni teeneid.
«Homseks kohtumiseks Tšehhimaaga teen mängule üles antavate 12 mängija seas kindlasti muudatusi. Rohkem ma praegu ei ütle,» salatses Keel. «Kõik mehed said närveerimised närveetitud. EMi uustulnuka Meelis Kivisilla tegutsemine tõi muige näole. Mehel oli tahtmine nii suur, kuid rambipalaviku tõttu ei suutnud ta end avada. See on klassikaline näide sellest, et iga mängija peab mingil hetkel omad vitsad kätte saama.»