Jäätantsu siirdunud Eesti iluuisutaja leidis endale USAst partneri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paul Bellantuono ja Johanna Allik.
Paul Bellantuono ja Johanna Allik. Foto: Erakogu


End jaanuarist ametlikult jäätantsijaks nimetav endine üksiksõitja Johanna Allik leidis endale USAst partneri alles kaks kuud tagasi, kuid juba järgmisel nädalavahetusel teevad nad koos esimese võistluse.


Kevadel 17-aastaseks saanud ­Allikul läks ka üksiksõidus väga hästi, nii 2008. kui 2010. aastal tuli ta Jelena Glebova järel hõbedale. Mullu kevadel hakkas teda segama jalavigastus ja kui ta hooaja avavõistlusel, juunioride GP-etapil Jaapanis leppis alles 17. kohaga, mõistis aastaid ­Anna Levandi juhendamisel harjutanud, kuid tunamullu talvel Tiiu Valgemäe käe alla siirdunud Allik, et midagi tuleb muuta.

«Ma ei jaksanud enam, mõistus ei võtnud ja seetõttu otsustasin aja maha võtta, paar nädalat ei mõelnud üldse uisutamisele, vaid käisin koolis ja olin normaalne inimene,» meenutab ta nüüd.

Nimekas treeneritetiim

Kuna talle oli juba varem korduvalt soovitatud, et ta võiks jäätantsu proovida, otsustaski Allik ala vahetada. Ja edasised sündmused arenesid võrdlemisi kiiresti. Esmalt võttis ta Lea Rannalt eratunde ning asus interneti abil endale partnerit otsima. Pärast katsetusi ühe prantslase ja ühe venelasega rääkis Valgemäe USAs baseeruvate 1980. aasta olümpiavõitjate Natalja Linitšuki ja Gennadi Karponossoviga, kes olid nõus Alliku enda juurde Pennsylvania linnakeses Astonis paiknevasse treeningubaasi võtma.

Märtsist saadik treenis Allik kaks kuud seal, ent naasis siis Eestisse, et viisa teha ja 10. klass lõpetada. Juulis sõitis ta tagasi USAsse, kus otsustas veel ühe partneriga sobivust proovida. Kui Pennsylvanias harjutas Allik 21-aastase noormehega, siis internetist leidis ta paarilist otsiva 18-aastase Paul Bellantuono.

Allik naasis USAsse 1. juulil ja üsna pea sõitis ta Detroiti, kus Itaalia päritolu Bellantuono Linitšuki-Karponossovi endise õpilase, olümpiahõbeda Anželika Krõlova juures treenis. «Klappisime hästi, meil on hea kasvuvahe, iseloomud on enam-vähem samad, eesmärgid ühesugused ja lisaks oli ta nõus Eesti eest võistlema,» selgitab Allik. «Mõtlesin, et oleksin seal õnnelikum ja kolisingi paari päeva pärast Astonist Detroiti.»

Alliku ja neli aastat tagasi üksiksõidust jäätantsu siirdunud Bellantuono treeneritering on muljetavaldav. Peatreeneriks on Krõlova, lisaks temale teevad uisutajatega tööd veel neli treenerit. Krõlova abikaasa, itaallane Pasquale Camerlengo tegeleb tantsulise poolega ja aitab koreograafiaga, kavad tegi valmis kevadel sportlaskarjääri lõpetanud MM-pronks itaallane Massimo Scali, kes hoiab silma peal ka tehnilisel poolel. Puhtalt tehnikaga tegeleb Elizabeth Punsalan ning Natalja Deller õpetab seda, kuidas tehnilisi nüansse kergemini kätte saada.

«Mitte midagi ei jäeta kahe silma vahele,» kinnitab Allik. «Treeneritel on kogu aeg uisud jalas ja pole kunagi sellist hetke, et peaksid üksi olema.»

Sama treeneriterühma hoolealuste hulka kuuluvad ka tänavused Euroopa meistrid, kahel viimasel aastal MMil 4. koha saanud prantslased Nathalie Pechalat – Fabian Bourzat.

Olümpia on salaunistus

Sellises seltskonnas suure lombi taga harjutamine pole mõistagi odav lõbu. «Kerge ei ole kuskilt otsast. Oleme perega mulle alati raha kogunud ja on ka üks sponsor, kes mind toetab,» lausub Allik, kes jätkab kaugõppes õpinguid Rocca al Mare kooli 11. klassis. «Aga püüan ka kokkuhoidlikult elada.»

Kuus päeva nädalas treenivad Allik ja Bellantuono esialgu veel suuri tulevikuplaane ei tee, vaid liiguvad edasi samm-sammult. «Eesmärgiks oleme pannud juunioride MMi märtsis ja Eesti meistrivõistlustel väga hea soorituse, et olla konkurentsivõimelised. Usun, et need oleksid vägagi saavutatavad eesmärgid,» arutleb Allik.

«Salaunistus on muidugi olümpia, aga jään praegu realistlikuks,» lisab Allik. «Oleme alles nii värske paar, võtame samm-sammult ja mingit pinget ei hakka endale peale panema. Pealegi, kunagi ei tea, mis poliitikas võib vahepeal toimuda. Võib-olla võib mõne aasta pärast olümpial Eestit ka USA passiga esindada.»

Esimese võistluse teevad Allik ja Bellantuono järgmise nädala lõpus Colorado Springsis peetaval iga-aastasel jäätantsuvõistlusel.

«Jään realistlikuks, ma pole mõelnud, et kui nüüd ei võida, on kõik täiesti metsas,» sõnab Allik. «Tegelikult ma juba ootan seda, tahan teada, kuidas ma end tunnen, kui lähen võistlema ja ma pole enam üksi jääl, vaid pean arvestama inimesega enda kõrval.»

Tagasi üles