/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/09/14/750236t1h2d88.jpg)
«Kui Eesti hokis makstakse mängijatele raha, on asjad käest ära,» arvab Olle Sildre, mees, kes tänavu sügisel teeb teoks oma aastaid hinges pakitsenud unistuse taastada Tallinnas hokit mängiv ambitsioonikas meeskond.
Pantrite mäng annab jäähallis sooja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kodune jäähokihooaeg algab alles eeloleval pühapäeval, on Sildre koos mõttekaaslastega saanud juba esimese väärt võidu – Panter/Purikate hiljutise sõprusmängu ajal soomlaste Espoo Bluesi juunioridega oli jäähallis 400 pealtvaatajat. «Inimeste huvi on igatahes olemas,» rõõmustas ta.
Taasloodud Pantrite meeskonna peatreeneri ametit pidav Sildre ei taha teha kõlavaid sõnu. Ta nimetab oma hoolealuseid jäähoki fännideks, kes tulevad õhtul trenni ja teevad seal tööd rõõmuga. Selliste meestega näeb ta võimalust jõuda debüüthooajal Eesti meistriliiga finaali, kuid tema jutus ei kõla kordagi sõna «meistritiitel».
«Võidust ette ei räägita. Olen harjunud kõigepealt tegema ja alles siis rääkima,» märkis Sildre. «Ühte võin aga lubada: kui Pantrid mängivad, pole jäähallis kunagi külm.»
Viimati nähti Tallinnas hästi organiseeritud klubihokit viis aastat tagasi. Toona oli Sildre Purikate nime kandnud meeskonna kapten ja vedur. Lisaks Eesti meistrivõistlustele leiti mänguvõimalusi Soomes ja kõrvalseisjate silmis oli kõik ilus. Kuid tegelikult süsteem kiratses, klubi sattus rahalistesse raskustesse, tuntavat tuge polnud ka kodusest alaliidust ning meeskond lõpetas tegevuse.
Kümme aastat pärast toonast Pantrite sündi seisavad uue tuleku taga kaks poolt – Elioni spordiklubi, millega Sildre mängis mullu harrastajate liigas, ning seni noortehokile pühendunud Purikad, kus Sildre töötab juba viis aastat noortetreenerina. Sildre suure soovina võeti kasutusele ka Purikate nimi.
Mängijate tuumik pärineb Elionist ja koosseisus on hulk Eesti hokis tuntud tegijaid: meeskonna kapten Pelle Sildre, Veiko Süvaoja, Paul Silland ja Jaanus Sorokin. Väravasuul seisab aga kevadel MMil Eesti koondise esinumbriks olnud nooruke Villem-Henrik Koitmaa.
Noorte ja vanade koostöö paistab klappivat, sest Sildre sõnul on tiimi hea sisekliima üks meeskonna trumpe. «Sisemine jõud on see, mis viib meeskonda edasi,» nentis peatreener ja lisas, et ise ta enam jääle ei kipu. «Loomulikult hakkavad mängu ajal käed ja jalad sügelema, kuid annan endale aru, et ise mängides võtaksin ära noorte mänguaja. Tulevikule mõeldes on see halb lahendus.»
Kõik mängijad rassivad jääl heast tahtest. Teisiti polevat praegustes oludes võimalik, meeskonna treeningutingimuste ja varustuse kindlustamine on kallis lõbu. Väidetavalt kulub meeskonna eelarvest kaks kolmandikku jäähalli üüriks.
Kuigi meeskonnas on ainult amatöörid, tehakse trenni korralikul tasemel. Tallinna keerulistes jääoludes on leitud võimalus treenida viis korda nädalas ja seda nimetab Sildre luksuseks. Samas ta möönis, et vahepealsete aastatega on harjumus tõsiselt treenida mängijatel kadunud. Kuna meistriliigaga ühinemine selgus alles augusti lõpus, jäi ära ka ühine hooajaks põhja ladumine ja iga mees pidi end suvel ise vormis hoidma.
See on ka üks põhjus, miks ta ei usu kiiresse tõusu. «Spordis ei käi kõik asjad väga kiiresti. Oma tasemele jõudmiseks peaks 700 päeva olema piisav aeg,» mõtiskles Sildre ja lisas, et alles seejärel näeb ta mõtet taas Soome poole kiigata. Perspektiiv on igatahes korralik, tänu Purikate noorterühmadele on esindusmeeskonna selja taga korralik klubipüramiid.
Seni on aga Pantrite peamine soov tuua hokipublik Tallinnas taas jäähali. Selle nimel kavatsetakse kõvasti pingutada – nagu tänapäevasele hokietendusele kohane, kaasneb mänguga korralik show. Eesti meistrivõistlusel saab seda esimest korda näha pühapäeva õhtul, kui Purikad kohtuvad teise naasja, Narva PSKga.