Suusahüppaja Nurmsalu: omal alal on minu treener kõvem tegija kui Alaver

Kaarel Nurmsalu Foto: Priit Simson

Tänavu sügisel sai suusahüppaja Kaarel Nurmsalust esmakordselt üliõpilane. Kord kuus astub ta nüüd sisse Tallinna Tehnikaülikooli uksest, et omandada bakalaureusekraad majandusteadustes.

Ent kuidas ühendada tippsportlaskarjäär ja ülikooliõpingud? Eriti veel siis, kui enamiku aastast tuleb viibida mujal kui Eestis?

«Õpin kaugõppes. Kord kuus reedest pühapäevani on loengud. Korra olen juba käinud ja mulje on hea. Seda enam, et suusahüppajatel on laagris palju vaba aega ja miks mitte sel ajal midagi kasulikku teha?» küsis Nurmsalu, kes hakkas enda sõnul juba kuueaastase poisikesena rääkima, et läheb ülikooli majandust õppima. «Ju siis miski mind selle poole tõmbab.»

Rullide asemel lift

Samas teadvustas Nurmsalu endale sedagi, et tiheda võistlusgraafiku tõttu tuleb tõenäoliselt koolinädalavahetusest ka loobuda. Juba sel nädalavahetusel peaks ta ühel ja samal ajal olema nii koolipingis kui ka Klingenthali kontinentaalkarika etapil.

Tippsportlasena langes valik loomulikult viimase kasuks. «Nii palju kui Eestis olen, üritan kindlasti koolis kohapeal käia. Ja kui ei ole, siis püüan võimalikult kiiresti asjad järele vastata. Usun, et saan niimoodi hakkama küll,» nentis Nurmsalu.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on noormehe elu hoopis teise pöörde võtnud. Mullu treenis ta samal ajal Ramsau mäestikulaagris, kogus suusakilomeetreid ja rassis rulliradadel. Nüüd on see aga asendunud jõusaali ja hüppetreeningutega. Suusaradadele mees enam väga ei kipugi… «Suusatama enam ei pea ja rullidega mäest üles sõitma ei pea. Selle jaoks on lift. Suusatada iseenesest ju võiks, aga ega väga ei viitsi ka enam,» muigas Nurmsalu, kes selle asemel rassib tundide kaupa jõusaalis. «Trennid on pikemad ja spetsiifilisemad. Nädala jooksul tuleb poolteist trenni päeva kohta.»

Nurmsalule lisab kindlust seegi, et ta viib oma treeningud läbi Soome tipptreeneri Risto Pirttimäki juhendamisel. Ta ei kahtlegi, et tegemist on oma ala absoluutse tipuga. «Ta on maailmas parim hüppetreener, keda mina tean. Vähe on neid Soome tippe, kes pole tema käest nõu küsinud. Võin julgelt öelda, et omal alal on minu treener kõvem tegija kui Mati Alaver. Kui vaadata kas või neid olümpiavõitjaid, kelle ta tippu on viinud. Siin pole küsimustki, kas ta on hea treener. Ta on superhea treener,» rääkis Nurmsalu, kes tegelikult on Pirttimäki juhendamisel treeninud juba kolm aastat.

Samas on mees alati Nurmsalu teise treeneri Petteri Kukkoneni varju jäänud. Pressikonverentsidele ta ei tule ja võistluste järel hoiab end tagaplaanile. Miks? «Ta on tagasihoidlik vana mees, kes ei vaja sellist tähelepanu,» selgitas Nurmsalu, kes on oma järgmiseks eesmärgiks võtnud Eesti rekordi uuendamise.

Selleks tuleb tal lennumäel 200 meetrit kirja saada. «Kõige lihtsam oleks 200 meetri joont rünnata veebruaris Vikersundis. Ühtekokku on tegelikult neli võistlust, kus oleks reaalselt võimalik rekord purustada. Üritan seda teha,» teatas Nurmsalu enesekindlalt.

Lisaks sellele loodab ta talvises MK-sarjas stabiilselt punktikohal olla. «Pelgalt see, kui mõnelt etapilt punktiga naasen, mind enam õnnelikuks ei teeks. Stabiilsust oleks tarvis,» tõdes Tamsalust pärit noormees, kellel on oma eesmärkide täitmiseks kõik eeldused loodud.

Kõik tasuta

Tänu Jaapanis Hakuba MK-etapil teenitud punktile maksab kõik talviste etappidega kaasnevad kulud FIS (Rahvusvaheline Suusaliit). «Alates sellest, kui Tallinna lennujaamas check in’ist läbi lähen, on kõik tasuta. Ma ei pea rahakottigi kaasa võtma. Pole tarvidust. Kõik on tasuta!» nentis Nurmsalu rahulolevalt.

Treeninglaagrite eest aga tasuvad isiklikud sponsorid. Enam ei kaunista Nurmsalu kiivrit ka rasvane küsimärk, vaid Isotexi logo. «Peasponsor on olemas,» tõdes Nurmsalu, kes järgmisel nädalavahetuse võistleb Saksamaal Klingenthalis kontinentaalkarika etapil, seejärel aga Hinzenbacheni ja Klingenthali MK-etapil.