Küsimustele vastas Riho Illak

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riho Illak
Riho Illak Foto: Siim Kumpas

Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak ütleb, et mitte kuskil ja mitte kunagi pole lubatud Rockile vähemalt 4000-kohalist kodusaali ning seda enamuse osa aastast tühjana seisvat saali pole ka vaja.

Mis on Tartu Ülikool / Rocki ambitsioonid sel aastal, millised lähemal viiel aastal? Kas on mõeldav, et meeskonnast võiks saada superklubi (Euroliiga tasemel)? Kas see oleks Eestis üldse võimalik?

Käimasoleva hooaja põhilisteks eesmärkideks on Eesti meistritiitel ja play-off mängudele jõudmine BBL-is Final Six ja FIBA Challenge sarjas alagrupist edasijõudmine.

Vaevalt, et Eesti meeskondadest lähiajal keegi nö superklubi staatusesse jõuab. Kindlasti ei ole see täna veel võimalik. See eeldaks väga tõsiseid otsuseid ja koostööd Eesti riigi, Eesti Korvpalliliidu ning Tartu linna tasandil.

Eestis on vaja peale kasvatada uus korvpallipõlvkond, kes oleks suuteline selles mängus kaasa lööma. Ainult välismängijatele tuginedes ei ole mõtet sellist supervõistkonda teha. Klubid mängivad täna piltlikult öeldes olukorras, kus 10 mehe hulgast peaks välja valima 12 mängijat.

Küsimuses viidatud Euroliigas on ka praegu mitmeid meeskondi, kes kindlasti ei kvalifitseeru n.ö superklubina. Ja mis on superklubi? Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi prioriteetideks ei ole kaugeltki ainult korvpalli tipptasemel arendamine.

Klubi, s.h ka korvpalli areng on seotud nii üldise tausta kui majanduse kasvuga Eestis ning sellest lähtuvalt saame paika panna perspektiive. Kuid veelkord märgiksin, et tegemist on spordiklubiga, kes annab parima üldises Eesti spordi arengus.

Miks võtate meeskonna asju ainult aasta jagu ette? Mängijate lepingud on kõikidel ainult aastased ja alati pole kindel, kas meeskond järgmisel hooajal eksisteerib. Arvan, et suuremate tulevikuplaanidega suudab meeskond rohkem läbi lüüa. Või ma eksin?

See väide ei ole õige. 23. veebruaril 2000. a Tartu linnapea kabinetis allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli alusel võttis ülikooli spordiklubi üle majandada pankrotistunud ja võlgades vaevleva Tartu linna esindusvõistkonna Tartu „Delta” ja sellest ajast on Tartu linna esindusvõistkonna majandamine toimunud läbi Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi.

Aastatega oleme aru saanud, et ainult esindusvõistkonnaga Tartu ja Eesti korvpalli ei arenda, mõttekas on luua järelkasvumeeskonnad ja hakata ise koolitama noori korvpallureid. Selleks asutasime oma korvpallikooli (Rocki korvpallikooli, mis on kenasti startinud), et teha pikemaajalisi korvpalliplaane, mitte ainult üheaastaseid. On vaja ehitada üles korvpallipüramiid algajast kuni tippmängijani. Enam tähelepanu väärib täna ka ROCK II.

Mis aga puudutab mängijate lepinguid, siis on nendega nii ja naa. On üheaastaseid ja mitmeaastaseid lepinguid. Lepingute ajalisus ei takista meil mingil juhul pikaajalisi plaane tegemast teha.

Raske on ka 2-4 aasta peale ette näha mängijate mängutaseme arengut ja tervislikku seisundit. Sageli on ka nii, et mängijad ise (mõnede eranditega) lihtsalt ei taha pikaajalisi lepinguid sõlmida.

On loomulik, et mängija loodab tööd saada tugevas välisklubis, et ennast edasi arendada. Ja me oleme seda soosinud, sest ta naaseb välisklubist treenitumana ning olulise kogemuse võrra rikkamana mida siis koduklubis rakendada saab.

Miks on TÜ/Rocki eelarve võrreldes Kalev/Cramoga tibatilluke? Kui suur on Rocki selle hooaja eelarve ja millest see kujuneb? Mitmendal kohal on Rock oma eelarvega Balti liigas?

Tartu Ülikooli / Rocki selle hooaja eelarve on veidi üle 15 miljoni Eesti krooni. On see siis tibatilluke? Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi jaoks on see väga suur number ja selle eest kõige suurimad tänud meie headele partneritele. Kalev/Cramo ei ole minu teada oma eelarvet avalikustanud. Pressis on mainitud 20 miljonit – nii et vahe ei ole suur. Rock ei pea Balti liigas oma eelarve pärast häbenema.

Kuidas te tunnete end vanas saalis pealtvaatajana, mis saalis meeldib?

Pealtvaatajana tunnen väga hästi. Saalis on suurepärane korvpalliatmosfäär. Kõik meie vastased kardavad seda.

Miks valetati rahvale, et Rock saab endale uue 4000-kohalise kodusaali? Kui see, et kergejõustikuhallis korvpalli mängida ei saa (ainult play-offi seal pidamine on naljanumber), oli juba enne teada, siis miks oli vaja katteta lubadusi jagada? Millal uus saal valmib?

(Ühe fänni kommentaar-küsimus samal teemal on järgmine. Miks te suhtute nii ükskõikselt oma pealtvaatajatesse? Rocki kodusaal oli juba 7 aastat tagasi suhteliselt amortiseerunud. Kogu aeg lubati, et ehitatakse uus suur hall, aga ei tehtud mitte midagi. Kergejõustikuhalli ei saa ka praktiliselt terve hooaja jooksul kasutada. Vanas saalis lubati põhjalikku remonti, aga praktiliselt ei tehtud mitte midagi. Kõige selle taustal tõstsite veel hooajapileti hinda 200 krooni võrra. Tundub, et alati on olemas mingi 100 vabandust, miks kõik on tegemata. Mitte ühelgi teisel meeskonnal Eestis ei ole nii palju fänne, aga ometi koheldakse meid kui mai tea mida. Kohati jääb tunne, et tehakse kõik, et inimesed ei tuleks mänge üldse vaatama.)

Kui natuke ajalugu meelde tuletada, ehitati 1982. aastal valminud spordihoone Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe-treeningtööks, kuid sellest õppehoonest kujunes 25 aastaks Tartu linna „esindushall”.

Käesoleval aastal valmis spordihoone juurdeehitus eelkõige kergejõustiklaste tegemisi silmas pidades, kelle treeningtingimused, võistlustingimustest rääkimata, olid alla igasugust arvestust. Pallimängude saalide põrandad said korda tehtud juba mitmed aastad varem.

Väga tahaks teada, kus ja kelle poolt kirjapanduna on see kirjas, et Rock saab 4000-kohalise kodusaali. Me pole kunagi väitnud, et ehitame nn Lenini nimelist kultuuri- ja spordipaleed.

Oleme lubanud, et korvpallimeeskonna play-off mängud saavad toimuma kergejõustikuhallis, kuhu pannakse maha sel aastal ostetud uus portatiivne korvpallipõrand ja monteeritakse tribüünid 3000 inimesele.

Samas Ujula tn 4 spordihoone juurdeehitusega tuli juurde üks pallimängusaal, mis on töös hommikust õhtuni ja kus vajadusel harjutab esindusvõistkond ja kus treenivad ka Rocki korvpallikooli kasvandikud.

Ma ei näe vajadust, miks Tartu Ülikool peaks endale ehitama 4000-5000 inimesele mõeldud pallimänguhalli, mis enamuse aega aastas tühjana seisab. Tallinnas on üks hall, mis suhteliselt tihti omanikke vahetab ja mille majandamisega on raskusi, kuigi Tallinnas elab üle nelja korra rohkem inimesi kui Tartus.

Ülikool ehitas spordikompleksi, pidades eelkõige silmas kehakultuuriteaduskonna spordiõpetust ja ülikooli liikmeskonna sporditegevust.

Mida teie mõistate sõna «renoveerima» all? Kas teie arvates on korvpallisaal renoveeritud, kui seal on vahetatud uksed ja värvitud peaaegu et pool(!) seina? Paari aasta pärast värvitakse terve sein ära ja kümnekonna aastaga saaks ringi peale teha?

Juurdeehituse käigus sai Ujula tn 4 spordikompleks juurde umbes 7000 ruutmeetrit sportimispinda, mille moodustavad kergejõustikuhall, tõstesaal, jõusaal, ergomeetrite saal, aeroobikasaal, poksisaal, lauatennise saal, pallimängusaal ning paadielling. Sellist polüfunktsionaalset spordikompleksi teist Eestis ei leidu.

Lisaks renoveeriti 1982. aastal valminud spordihoone vana osa, eelkõige kehakultuuriteaduskonna õppe- ja olmeruumid, täielikult renoveeritud ja remonditud sportlaste garderoobid ja duširuumid, kapitaalselt remonditi ja ka soojustati pallimängude saali katus ning vahetati välja pallimängude saali aknad.

Mis tribüünid need on, mida tuleb kaks päeva lahti ja kokku monteerida? Isegi suuri kontsertlavasid pannakse vähema ajaga kokku. Kas poleks võimalik muretseda kolmiksaali natuke suuremaid tribüüne? On juba ammu näha, et nõudlus on ületanud pakkumise.

Kui vahetati välja Ujula tn 4 spordihoone äravajunud pallimängude saali põrandad, muretseti koos Tartu linnaga ka sahteltribüünid, et õppe- ja treeningtööks ette nähtud spordihoones saaks korraldada ka suuremaid pallimänguvõistlusi.

Kahjuks võtavad suuremad sahteltribüünid ka rohkem ruumi ja ei ole otstarbekas, et igapäevane õppe- ja treeningtegevus, mis neis saalides toimub, kannataks ruumipuuduse pärast.

Olemasolevaid sahteltribüüne pole võimalik kergejõustikuhalli transportida ja seetõttu muretsesime kergejõustikuhallis toimuvate ja ka mujal väljaspool spordihoonet toimuvate ürituste läbiviimiseks monteeritavad tribüünid.

Suvel, kui tribüünid täies mahus üles pandi, oli näha, et montaaž võtab aega paar päeva. Ma ei näe selles probleemi, sest probleemi ei ole!

Ma rõhutan veelkord: spordiklubis viljeletakse aktiivselt 19 spordiala ja Ujula tn 4 spordikompleksi näol ei ole tegemist pelgalt korvpalliklubiga, vaid eelkõige ülikooli tudengitele, tippsportlastele ja töötajatele mõeldud kompleksiga.

Kui saal on pilgeni täis, kas läheksite tribüünide treppidele mängu jälgima (nagu paljud seda peavad tegema) ning kas teil oleks seal mugav (arvestades üles-alla käivaid inimesi ja ohtu, et keegi võib õlle selga kallata)?

Läheksin ikka ja olen ka käinud. Muuseas – maksimaalselt mugav ei ole minu arvates ühelgi spordiareenil, kui on täismaja.

Kas majanduslikult oli ikka läbimõeldud samm loobuda BBLi tähtede mängust? Kui BBLi tähtede mängu ei saanud seepärast korraldada, et kergejõustikuhallis poleks inimesed treenida saanud, siis milliseid üritusi seal üldse korraldada saab? Ükskõik millisel juhul ei saadaks seal viis päeva treenida.

Esiteks pole BBL Tartu Ülikooli akadeemilisele spordiklubile kunagi pakkunud tähtede mängu korraldamist. KML tegevjuht Rauno Pehka puudutas seda küsimust, spordiklubi ei saanud seda üritust lubada soovitud ajal.

Meie ei taha ega saa kergejõustiklastelt ära võtta võimalust harjutada kergejõustikuhallis, kus 9.-10. veebruaril toimuvad Eesti sisemeistrivõistlused kergejõustikus.

Ajakirjandusest on ka läbi käinud väide (BBL-i tähtede mängu ärajäämise kohta), et üht ala ei saa teise ala arvelt edendada. Kuidas kommenteerite antud väite valguses tõika, et Rocki mängude tõttu jäävad inimestel pidevalt trennid ära? Kas see polegi ühe huvigrupi huvide eelistamine?

Tõesti on see nii, et Rocki mängude tõttu jäävad ära paljude teiste sportmängude treeningud. Kuid tänu ühele täiendavale pallimängude saalile ja sellele, et meie meistriliiga võistkondade (lisaks võrkpalli- ja korvpallinaiskond) võistlustegevus toimub palju väljaspool Tartut, saame saali aegu kombineerida ning ära jäänud treeningute eest asendusaegu anda.

Mõistlikud kompromissid on alati võimalikud. Aga kergejõustikualast treening- ja võistlustegevust on keeruline pallimängude saalis läbi viia.

Kelle mänguga TÜ/Rocki meeskonnast te kõige rohkem rahul olete? Kellelt ootate rohkem panust mängu?

Ei ole selliseid mängijaid, kelle kohta saab öelda, et ei ole rahul. Tõenäoliselt ei ole ka selline küsimuse püstitamine kõige otstarbekam. Igal mängijal on täita oma osa ja anda endast parim, mis realiseerub meeskonna kui terviku esituses.

Ka on lihtne öelda, et panus võiks olla suurem ja et rahulolu on stagnatsiooni tundemärk. Panuse suurenemist ootaks eelkõige nendelt, kelle panus seniajani on tervikuna väiksem olnud, see puudutab ka Rock II mängijaid.

Samas saab see tekkida ainult läbi mängijate eneste arengu ja eelkõige läbi sisulise tahtmise areneda. Tibusid loetakse korvpallis kevadel või hiljemalt suve algul, eks siis anname ka hinnanguid.

Miks ei osta Rock endale korralikke välismaalasi ja jäädakse testimisega hiljaks jne? Sellest «USA-tornist» on küll positiivsed muljed, samas leedukas ja gruusia poiss on suur küsimärk. Kas Balkani-maade poole ei otsusta vaadata, seal materjali küllaga, alati ei pea Leedu kant olema?

Ei saa kuidagi nõustuda väitega suure küsimärgi suhtes! Nõustun, et ei pea tingimata vaatama Leedu poole, Rocki kolmest välismaalasest on ainult üks Leedu mängija. Mängijate valikul vaadatakse igas suunas, aga peab mõistma asjaolusid, milles praegusel ajal Eesti korvpall asub ja toimetab.

Mitte ainult raha pole küsimus, vaid teatud hetkest alates muutub olulisemaks hoopis tase, millisel mängitakse. Peame andma endale aru, et näiteks Euroliiga taseme mängija on huvitatud mängimisest eelkõige Euroliiga tasemel, ULEB-i mängija ULEB-is jne. Loomulikult ei ole selline jaotus absoluutne, aga üldjoontes peab paika.

Ja veel: kas küsijal on üldse aimu, palju need n.ö korralikud välismängijad ka maksavad? Euroopa korvpallis liigub ringi mängijaid, kes saavad ühe hooaja eest palka rohkem kui on TÜ Akadeemilise Spordiklubi aastaeelarve (ca 35 miljonit krooni). Või veel parem näide – Rocki ja Kalevi eelarved kokku ei kata mõne mängija hooaja sissetulekut.

Miks ei hoidnud Rock endale Povilas Butkeviciust, kes teeb hetkel Nevežise algviisikus väga häid esitusi? Mees oli eelmisel aastal Rockiga liitudes vist 20-aastane. Kõik Euroopa tippklubid otsivad järelkasvu ka teistest riikidest ning kuigi Rock ei ole Euroopa tippklubi, oleks võinud ju loogiliselt järeldada, et Povilase potentsiaal oli nii Eesti liigas kui ka BBL-is Rocki eest mängitud mängude põhjal suhteliselt kõrge. Miks mitte pakkuda talle 2-3-aastast lepingut, et ka järgmise hooaja algul oleks üks koht juba võõrleegionäriga täidetud? Kas just selliste otsuste tegemine (või siis tegematajätmine) ei näita klubi organisatoorset nõrkust?

Hea meel on Butkeviciuse tubli mängu üle. Samas ei saa seda automaatselt ja hüpoteetiliselt üle kanda esiteks mõne teise võistkonna juurde ja ka BBL-i eliitdivisjoni. Ei näe siin küll mingit nõrkust organisatoorse poole pealt. Juhul kui Povilas Butkeviciuse potentsiaal oleks väga märkimisväärne, siis ilmelt ei mängiks ta Kedainiai Nevezise klubi eest. Meeskonna komplekteerimisel teevad valikuid treenerid.

Miks pole Rocki enda noortesüsteemist tulnud täiendust esindusmeeskonnale? Võiks ju väita, et mehed pole kohta välja mänginud, ent samas, kui ei anta võimalust mängida liiga nõrgemategi vastu, siis mille pealt see edasiminek peaks toimuma? Ka valikuid selles osas teevad ainult treenerid?

Tuleb nõustuda, et täiendus ei ole niivõrd suur, kui võiks ja peaks olema. Ehk see on laiem küsimus kogu Eesti korvpalli ja ehk ka kogu spordisüsteemi kohta.

Kordan eelpool räägitut. Alates käesolevast hooajast, st augustist, sai loodud TÜ akadeemilise spordiklubi korvpallikool. Loodetavasti hakkab töö mõne aasta pärast vilja kandma. Eelnevalt on mängumehi tulnud suures osas KK Ülenurme ning TABA-89 spordikoolide tasandilt. Rocki noortesüsteem toimub alates 01.09.2007, poisid on sündinud aastal 1995 ja hiljem.

Miks Rocki taolise meeskonna mainekujunduslik ja turunduslik külg nii vilets on? Tegemist on ju Eesti korvpallimeeskondade parima brändiga. Vähemalt niikaua, kui Kalev oma endist hiilgust pole taastanud. Peab tunnistama, et see aasta oleks nagu mingi samm paremuse poole tehtud, kuid ikkagi võib leida ka uuelt kodulehelt lingi «osta basketball staffi» alt juba paar aastat vana vastuse: «uus kraam varsti»!!!

Vilets on küll halvasti öeldud. Samas aitäh tunnustuse eest!

Märkus lingi kohta täna õige! Asja annab parandada. Küsimusest võib aru saada niimoodi, et miks ei ole TÜ/Rocki meeneid meeskonna kodulehel üleval? Rocki meeneid saab juba aastaid osta kodumängude ajal meenete telgist ning Tartu Kaubamaja Sportlandi TÜ/Rocki osakonnast. Konkreetne link viitab õlu Saku Rock kodulehele, mis on Saku Õlletehase administreerida. Miks seal ei ole TÜ/Rocki meeneid üleval, ei oska kommenteerida. Jah, plaanis on meenete loetelu tutvumiseks üles panna meeskonna kodulehele, kuid online-poodi veel niipea plaanis ei ole.

Mis puutub üldisesse turundusse ja mainekujundusse, siis TÜ/Rocki kodumänge reklaamitakse ajalehes, raadios ja televisioonis. Sisuliselt on kõik reklaamkanalid kasutuses. Oleme reklaamkanaliteks ära kasutanud kõik erinevad meediavormid, reklaamid ilmuvad Postimehes, Uuno ja KUKU raadios ja Kanal 2s.

Telereklaami üks eesmärkidest on ka mainekujundus ning Rockile laiema kõlapinna saavutamine. Hooaja alguses valmis uus koduleht, mis on eelmisega võrreldes mobiilsem ja informatiivsem. Uuel kodulehel saab vaadata erinevaid Rocki kodumängude videoid.

Siiamaani ei ole Rocki meenete müügist tulu tekkinud, millega eelarvet kasvatada, kuid me kindlasti töötame selles suunas edasi ja üritame teostada just neid, mida poolehoidjad osta tahaksid.

Ülenurme lennuväli saab riigilt täiendavat raha, peaks tekkima siia rahvusvahelised liinid. Kas seoses sellega on alustatud uuesti ka lobitööd ULEB Cupiga liitumiseks (sest olevat ju Rocki sinna mittesaamise põhjus Tartu kaugus rahvusvahelisest lennuväljast)?

ULEB-is mängimise taotlemine on kompleksne otsus, asi pole mitte ainult transpordis. Me taotleme kindlasti mängulise taseme tõusu ja kui seda on igakülgselt võimalik väljendada ULEB-i tasemel, siis miks mitte.

Aga veelkord – see on kompleksne asi. Keeruliseks teeb küsimuse ka asjaolu, et ULEB-i ning FIBA vahelised suhted on hetkel totaalselt sassis. Kui nendes asjades saab selgust, siis saab edaspidi rääkida ka võimalikest Eurosarjadest ning nendega liitumistest.

Sellest aastast hakkas ülikool ise koolitama noori korvpallureid Rocki all, et kasvatada süsteemselt järelkasvu, samal ajal loobuti Rock II osalemisest Tartumaa liigas. Millest selline käik?

Rock II mitteosalemine Tartumaa liigas on tingitud niigi ülitihedast mängudegraafikust erinevates sarjades, kus Rock II osaleb. Ka tuleb mainida, et Rock II osalemine Tartumaa liigas varasematel aastatel on tõsiselt komplitseerinud mängudegraafiku koostamist liiga jaoks. Olen veendunud, et see oli õige otsus.

Rock II osaleb Eesti esiliigas, samaaegselt võetakse osa ka U-20 sarjast ning suur osa poisse mängib lisaks veel A-klassi Eesti meistrivõistlusi, seega on mängukoormus suur.

Kas on arutatud ka varianti, et Rock II treeningutele tuua noori välismängijaid - nagu mängib Vene Žalgirise duublis - või tundub see hetkel liiga kulukas ettevõtmine?

On arutatud. Aga kindlasti on see kulukas ja suure vastutuse võtmisega seotud küsimus. Küsimus pole siin mitte ainult korvpallis. Meie jaoks on korvpallikooli käivitamine kõige alus. Lisaks nõuab noorte välimängijate toomine kindlat süsteemi ja 2-3 lisatreenerit ning palju raha. Seda aga pole hetkel kuskilt võtta.

Mis eesmärgiga hoiab Tartu Ülikool meeskonda enda tiiva all?

Tartu Ülikool hoolib väga Eesti ja muidugi eriti Tartu sporditegevustest ja võimaluste piirides aitab kaasa sporditegevuse arengule. Korvpall on olnud läbi aegade populaarsemate spordialade hulgas ja on seda ka praegu. Eesti korvpalli ajalugu on tihedalt seotud Tartu Ülikooliga ja miks siis seda sidet katkestada!

Kuidas kujutate TÜ ja korvpallimeeskonna koostööd tulevikus?

Tartu Ülikool toetab ja ka stimuleerib sporditegevust kindlasti edaspidigi. Sisuline koostöö ülikooli ja korvpallimeeskonna vahel seisneb ülikooli akadeemilise ja teadusliku ressursi paremas kaasamises meeskonna arengusse. See toimub ka praegu, kuid kindlasti on ka kasutamata võimalusi selles suunas edasi minna.

Teil on palju ka muid probleeme ja teisi alasid, millega tegelda: mitmes prioriteet on korvpall? Kui palju aega kulub korvpalli asjaajamisteks? Kas poleks mõttekas keegi muu Rocki asjadega tegelema panna, kuna teil pole just väga palju aega sellega tegeleda?

Millised on ettepanekud? Kuulaks need ülima tähelepanuga ära! Mis puutub asjasse, siis näete ju – seitse aastat ja hooaega on see aeg leitud ja tulemus pole ju paha!

Mis on meeskonnale plussiks, et ollakse TÜ seotud ning mis miinuseks?

TÜ meeskonnaks olemine on ainult plussiks.

Olen kuulnud, et TÜ akadeemiline spordiklubi ei toeta Rocki fännklubi peaaegu üldse, ainult väga minimaalselt. Kas te ei arva, et spordiklubi peaks just kaasa aitama, et fännidel oleks tasuta bussireise, tasuta mängupileteid jne?

Teil on vale informatsioon. Spordiklubi aitab võimaluste piirides. Eks selline abi saab areneda koos meeskonna arenguga.

Mis te arvate, kas Rocki fännid saavad tulevikus tasuta välismängudel käia? Olen kindel, et võõrsil mängitaks paremini, kui fännid kohal on, sest see tekitaks mängijates koduse tunde. Praegu saab käia ainult mõningatel välisreisidel ja sedagi juhul, kui bussijuht «heategevust» teeb, või kui kellelgi on tuttav bussijuht.

Üldjuhul on fännklubid kogu maailmas ikka isemajandavad üksused. Võimalusel on Tartu Ülikooli akadeemiline spordiklubi omaltpoolt antud asjas abiks olnud. Juhul kui Rocki fännid on tulnud kaasa elama mõnele välismängule, siis reeglina on neile kindlustatud tasuta sissepääs.

Oleme olnud toeks ka transpordi tasumisel ning jõudumööda toetame fännklubi edaspidigi. Peame oma fännklubist väga lugu ja hoomame seda tunnet hästi, et fännklubi on kuues mees väljakul, kuid kõikidele sedalaadi tegevustele seab ka meie jaoks raamid rahalised võimalused.

Kuidas Tartu Rockis ka mänguvälise aja korraga lood on? Mäletan, et olete varem sel teemal ajalehes kõvasti kurjustanud. Kas nüüd on kord majas?

Meeskonnas on olemas kodukord, mis reguleerib muuhulgas ka professionaalsete sportlaste mänguvälist aega. Üksikute varasemate episoodide põhjal ei saa teha suuri üldistusi. Kord on majas. Positiivne muutus on toimunud, isegi ajakirjanduses ei osutata enam. Loodan, et nii jääbki!

Kas kusagilt saab osta (või niisama võtta) Rocki mängijate piltidega postkaarte, autogramm peal?

11. novembril kell 13 toimus Tartu Kaubamaja Sportlandis Rocki uuendatud osakonna avamine, sealt sai autogrammikaarte tasuta ning kohal olid nii meeskond kui ka tantsutüdrukud, kellelt autogramme võtta. Üritusest osavõtt oli rahvarohke ja see tegi head meelt.

Edaspidi saab autogrammikaarte osta Rocki kodumängudel meenete telgist. Autogramm tuleb ise hankida, sest on ju palju põnevam pärast mängu seda «jahtima» minna kui see lihtsalt ilutseks trükitut mängija postkaardil....

Millal saab TÜ/Rocki meeskond endale BBLi kodulehel pildid üles? On täiesti tobe vaadata, kui Cusworthil ja Taltsil pole pilte.

Spordiklubi on BBLile pildid edastanud, nende ülespanek sõltub BBL kodulehe administreerijast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles