Teadlased: Fenerbahce juhtum islamit ei kõiguta

Fenerbahce lubas mängule ainult naised ja lapsed. Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal köitis maailma tähelepanu Istanbuli Fenerbahce jalgpalliklubi, kes otsustas koduliiga kohtumises Manisasporiga staadionile lubada vaid naised ja lapsed. Juhtum tundub seda kurioossem, et enamik Türgit on islami usku, kuid Eesti teadlaste sõnul sündmus siiski päris revolutsiooniline polnud.

Fännid tekitasid pärast Fenerbahce ja Donetski Šahtari kohtumist kõvasti probleeme ja nii otsustati, et Fenerbahce peab kaks järgmist kohtumist pidama kinniste uste taga. Klubi jõudis aga Türgi Jalgpalli Liiduga kompromissile ning alaliit nõustus ettepanekuga, et mängule lubatakse vaid naised ja lapsed ning seda tasuta.

Ettepanek võeti meelsasti vastu ja nii see kohtumine aset leidiski. Tribüünidele kogunes täismaja 41 000 pealtvaatajat ning Fenerbahce mängijad olid koduseinte toetusest niivõrd vaimustatud, et fännidele viidi hiljem isegi lilli. Lääne ajakirjanduse väitel oli tegemist ainulaadse sündmusega – kunagi varem ajaloos pole olnud nõnda, et mehed jäetakse ukse taha.

Eesti teadlaste sõnul pole sündmus siiski nii tähelepanuväärne, kui ehk tavalugejale tundub, kuna Türgi erineb tunduvalt teistest islami riikidest. Näiteks hoolimata sellest, et üle 90 protsendi riigis elavatest inimestest on islamiusulised, pole islam riigiusk.

«Lugu on küll kurioosne, ja just jalgpalli ajaloo seisukohast,» avaldas Tartu Ülikooli usuteaduskonna teadur Vladimir Sazonov. «Türgi on ilmalik riik ja mu meelest kõige demokraatlikum Lähis-Idas, ja naistel ja meestel on enam-vähem võrdsed õigused, seega islam seal nii tugevasti ühiskonda ei mõjuta kui näiteks Saudi Araabias, Iraanis jne.»

Tallinna Ülikooli türgi keele ja kultuuriloo lektor Tanno Tilgar lisas, et Türgi Vabariik on juba oma loomisest, 1923. aastast islamiga võidelnud ning alates 1928. aastast pole see riigiusk. Tilgar lükkas ka ümber valearvamuse, nagu ei tohtinuks naised varasematel aegadel avalikes kohtades käia.

«Naised on nii Osmani riigis (oli kalifaat ehk islamistlik riik; 1300–1922) kui Türgi Vabariigis alati tohtinud avalikes kohtades käia,» märkis Tilgar, kes tõi mõned erandlikud näited. «Näiteks keelati 1573 Istanbuli naistel käia Eyübi linnaosa magusapoodides. Sest selgus, et naised käisid seal oma armukestega kohtamas. Seejärel keelati 1580 Istanbulis ära paatide rentimine noortele paaridele. Sest selgus, et prostituudid sõitsid neis oma meessoost klientidega kõrvalisele rannale.»