/nginx/o/2011/10/14/793024t1h53cf.jpg)
Otepää MK-etappi on seni murdmaasuusatamise maailmas väga kõrgelt koteeritud – ladus korraldus, palju publikut, omad tipud, aina uhkemaks muutuv suusastaadion… Neljapäeva hilisõhtul tuli ootamatu uudis, et järgmise hooaja kalendrisse see ei mahu. Peep Pahv uurib rahvusvahelise alaliidu otsuse tagamaid.
Veel tänavu kevadel nägi seni Otepää võistluse peakorraldajaks olnud Alar Arukuusk Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) pikaajalist kalenderplaani, kus oli must valgel kirjas, et Eesti spordi tähtsündmus toimub vähemalt 2015. aastani. Kuid Arukuusk pole enam jõuproovi korraldamisega seotud ja võistlus isegi on kalendrist kadunud.
Tegelikult on jutt, et 2013. aastal jääb Otepääl MK-etapp vahele, alles mitteametlik, kuid seda infot on kinnitanud juba mitmed FISi tippametnikud. Samas leidis veel eile õhtulgi FISi koduleheküljelt kalenderplaani, kust sai lugeda, et Otepää võistlus toimub ka järgmisel ja ülejärgmisel hooajal. Seega oli otsus ootamatu ja varasemate plaanidega risti vastuolus.
Ametliku selgituse kohaselt oleks kõik justkui selge ja loogiline. MK-etapi korraldamist ihkab rohkem suusakeskusi, kui jagub talve jooksul nädalavahetusi ning kuidagi peab ju uutele tulijatele ruumi tegema. Oma etappi ihkavad poolakad, kel trumbiks Justyna Kowalczyk, ja šveitslased, kes saavad uhkeldada Dario Colognaga.
Olümpiaeelsel aastal on etapi korraldamine loomulik ka Sotšis. Suusatamise koorekiht viiakse ka Kanadasse, kuigi juba Vancouveri olümpial oli näha, et sealmail pole suurt publikuhuvi loota.
Seega tuleb millestki loobuda. Mõistagi sobib selleks võistlus, mis peetakse väikese rahvaarvu ja ostujõuga riigis ning mis pole võimalike sponsorite jaoks kuigi ahvatlev paik.
Sarja parim võistlus
Tegelikult on väike ime, et Otepää on saanud korraldada MK-etappi viimased üheksa aastat järjest.
Vaieldamatult on selle taga siin kohapeal mitme inimese elutöö ja suusamaailma kõrgseltskonnas liikujate lobitöö oskus. Ei maksa unustada, et tänavu kevadeni oli murdmaasuusatamise komitee liige ja mis veelgi tähtsam, MK- ja kontinentaalkarikasarja alakomitee juht eestlane Tiit Pekk.
Sellise positsiooniga mees sai MK-sarja kalendri koostamisel teha ära suure lobitöö. Pealegi kuulus Pekk Otepää võistluse korraldustiimi. Miks ei peaks ülejäänud FISi tippjuhid tema sõna uskuma. Viimastel aastatel oli ju Pekk sisuliselt FISi murdmasuusatamise haru tähtsuselt neljas mees. Sellise tegelase sõnal ja veenmisel on aga kaalu.
Lisaks kõigele oli Pekil kodus võimas seljatagune – Alar Arukuusk saavutas etapi peakorraldajana sellise taseme, et seda võistlust on nimetatud koguni terve sarja parimaks. Pekil oli, mida FISi kamraadidele pakkuda.
Kuid FIS on üsna konservatiivne organisatsioon ning tänavu kevadel-suvel hakkas nende usk Eestisse murenema. Suusaringkondades toimuvaga hästi kursis olevate inimeste hinnangul ei maksa põhjust otsida Andrus Veerpalu ümber lahvatanud dopinguskandaalist – või kui, siis õige vähe ja sedagi rohkem seoses siinsete suusajuhtide poolt FISi ametnike suunas teele saadetud valetamissüüdistuste tõttu. Hoopis rohkem häiris rahvusvahelisi suusajuhte Eesti alaliidu muu tegevus.
Mäletatavasti soovisid Eesti suusajuhid kevadel Peki FISi kõrgetelt ametipostidelt tagasi kutsuda, kuna väidetavalt ei esindavat ta seal piisavalt eestlaste huve. Tagatippu heideti üle parda seni MK-etapi sünonüümiks olnud Arukuusk ja istutati asemele tippspordist loobunud Jaak Mae.
Arukuusest loobumise järel otsustas ka Pekk koos vana võistluskaaslasega kõrvale astuda.
Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Mae on väga tore mees ja võimalik, et ta saab ka uue tööga hästi hakkama, kuid FISile pole sellised lükked meeltmööda. Eestlaste karistamiseks oli aga hea moodus kohe varnast võtta – MK-etapi soovijad seisavad ju järjekorras.
Päästnuks vaid lobitöö
Etapita jäämisest päästnuks Otepääd vaid hea lobitöö FISi tagatubades, kuid pärast Peki lahkumist pole Eestil ühtegi meest, kes oleks võimeline kohe selles seltskonnas nii vabalt toimetama. Arvestades aga Peki lahkumise tagamaid, poleks vist isegi lobitööst suurt abi olnud.
Seega oleme fakti ees, et seni alaliste MK-etapi korraldajate ringist on Otepää kukkunud roteeruvate etappide korraldajate seltskonda. FISi tippjuhid küll lohutavad eestlasi, et kindlasti saame tulevikuski MK-etappe korraldada, kuid keegi ütle, kui tihti see võimalus avaneb. Lihtne tehe näitab, et kui etapi korraldamise õigusele kandideerib korraga neli suusakeskust, on selle saamise tõenäosus kõigest 25 protsenti.
FISi otsus mõjub aga haavavalt Otepää ümbruse majandusele, nagu ka äsja valminud Tehvandi spordikompleksile – ehitati ju võimsa staadionihoone, suure tribüüni ja rohkete hooldekabiinidega keskus just eelkõige murdmaasuusatamise MK-etapile mõeldes.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)