Kas Eesti korvpalliliiga kohtunikud vilistavad vigu liiga kergekäeliselt?

Aare Halliko Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Pärast laupäevast Tartu Ülikooli ja Kalev/Cramo vahelist Balti liiga kohtumist tekitas palju kõneainet kohtunike uus stiil – palliga ründaja mis tahes puudutamine loeti veaks.

Rahvusvahelise kategooria kohtuniku ja Eesti Korvpalliliidu kohtunike koolitusjuhi Aare Halliko sõnul pole aga mängijate ja treenerite pahameel õigustatud – kõigile klubidele saadeti hooaja eel uusi põhimõtteid puudutav kiri, lisaks kutsuti treenereid osalema kohtunike seminaril.

Aare Halliko, mis on kohtunike stiili ja põhimõtete muutmise eesmärk?

Kaitses kätega mängu piiramisele pöörati väga suurt tähelepanu FIBA ja ULEBi kohtunike seminaridel. See puudutab just kaitsja tegutsemist näoga korvi poole liikuva palliga ründaja takistamisel, kus kätega mängimine on keelatud ja selliste eksimuste eest tuleb vilistada viga. Seljaga korvi poole olevat mängijat võib katta, puudutades teda küünarliigesest kõverdatud käega.

Eestis on kätega mängimine olnud juba aastaid suur probleem. Sellise tegevuse range karistamine võimaldab ründajatel liikuda korvi poole, ilma et kaitsja ripuks oma 80 kiloga neil küljes. Kaitsemängijat sunnib see aga rohkem jalgadega töötama. Tegelikult algab korrektne kaitsemäng juba noorteklassides antavast õpetusest.

Kuid kergekäeliselt vigade vilistamine võib ju rikkuda mängu dünaamikat ja anda ründajatele liiga suure eelise.

Ma ei usu, et see rikub mängu dünaamikat, vastupidi, korvpall peaks muutuma puhtamaks ja sellega ka pealtvaatajate jaoks ilusamaks mänguks. Kui vaadata EMi ja Euroliiga mänge, siis seal ei lubata samuti kaitses vastast kätega kinni hoida ja mäng on sellest ainult võitnud.

Kohtunikele antud uued juhised võivad siiski kaasa tuua palju subjektiivseid otsuseid. Tihti võib ju juhtuda, et kaitsemängija riivab käega ründajat tahtmatult, sellise kontakti veaks lugemine tundub põhjendamatu.

Loomulikult pole meil võimalik kloonida mitukümmend ühesugust kohtunikku ja mänguolukordade tõlgendamises võib tekkida erinevusi, kuid kohtunike seminaridel on uued juhised läbi töötatud ja selgeks tehtud. Kindlasti ei pea lugema veaks seda, kui kaitsja puudutab hetkeks endast mööduvat ründajat. Keelatud on teda aga mitu sekundit näiteks puusast hoida ja sellega ründaja liikumist kontrollida.

Kohtunikud peavad hoidma ühesugust joont, et kõikjal valitseks sama arusaam. See kehtib ka madalamate liigade ja noortesarjade suhtes. Ka nendes sarjades on kaitses kätega mängimine keelatud.

Tegemist on siiski väga suure ja põhimõttelise muudatusega, millest klubisid teavitati väidetavalt vaid ühe e-kirjaga. Kas polnuks õigem korraldada suurem teavituskampaania, näiteks saata klubidele selgitav video või vastavaid materjale?

Saatsime kõigile meistriliigas mängivate klubide treeneritele kutse osaleda uutele normidele keskendunud kohtunike seminaril. Ainsana tuli kohale Rapla treener Indrek Ruut. Kui klubidel endil pole huvi, ei saa meie ka midagi teha.

Ruut kutsus mind Raplasse mängijatele asja selgitama, sama tegi ka Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber. Kui mul on vähegi aega, olen alati valmis meeskondadega kohtuma. Pärast laupäevast mängu kohtunike teema tõstatanud Tartu Ülikooli poolt pole aga tulnud ühtegi ettepanekut, kuidas mehi uuendustest teavitada.