Eile hommikul müüki paisatud Eesti ja Iirimaa vahelise jalgpallimatši piletid said otsa poole tunniga, pärast seda võttis aga internetiavarustes maad must turg, kus sama mängu pääsmete eest küsiti juba hingehinda.
Eestlaste sektoritesse pileteid ostnud iirlasi ei pea staadionile lubama
18. oktoober 2011, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piletita jäänud jalgpallihuvilisi ärritas eelkõige see, et osa eile vabamüüki tulnud pileteid sattus iirlaste valdusesse, mõnel inimesel lubati aga osta pääsmeid peaaegu piiramatul hulgal. Eesti Jalgpalliliidu liikmete sõnul tegid nad aga kõik selleks, et ebameeldivaid seiku vältida.
Eesti jalgpallikoondise mängudele kehtib juba aastaid piirang, mis lubab ühele inimesele müüa maksimaalselt neli piletit. Eile eksiti aga kahes müügipunktis selle reegli suhtes suurel määral. Viru keskusest õnnestus kolmel mehel osta korraga 50 piletit ja Tondi Selverist ühel inimesel 44 piletit. Neljast ostjast kolmele on jalgpalliliidu inimesed juba jälile jõudnud.
Kallimad piletid 100 eurot
Hangeldajate paljastamine polnud väga keeruline, kuna internetis levis isegi foto piletitega poseerivast mehest. Eesti Jalgpalliliidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul õnnestus tal selle inimesega kontakti saada ja tänaseks on temaga kokku lepitud kohtumine, et piletite saatuse üle arutada.
«Põhimõtteliselt on meil teada kõigi mainitud 194 pileti istekohad ja vajadusel võime need pääsmed tühistada,» sõnas Uiboleht. «Vastavalt rahvusvahelistele reeglitele pole piletitega hangeldamine aktsepteeritav, pääsmete müümise õigus on vaid Eesti Jalgpalliliidul.»
Spekulandid kruvisid mustal turul piletite hinnad kohe kõrgustesse, kallimad pakkumised küündisid koguni 100 euro kanti. Vaatamata suurele kärale ei saa aga mustal turul olevate piletite hulk olla kuigi suur, sest eile paisati vabamüüki vaid 3500 pääset, millest 2000 osteti interneti vahendusel ja nende hulgas suuri oste polnud.
11. novembril toimuva EMi valikturniiri play-off ringi avakohtumise ajal mahub Lilleküla staadionile 9692 pealtvaatajat. Nagu mainitud, said vabamüügist pileti soetada vaid napilt 3500 inimest – ülejäänud pääsmed müüdi jalgpalliliitu kuuluvate klubide ja sponsorite kaudu. Teatud osa jättis alaliit oma tarbeks. Iirlaste fännisektorisse lubatakse aga 1400 inimest.
Iirlased Tallinnas piletisabas
Uiboleht möönis, et temagi kõrvu jõudsid kuuldused sellest, et piletisabas seisid eestlastega kõrvuti ka iirlased. Samas olevat iirlasi juba varem hoiatatud, et Eesti fännisektoris pole neil õigust mängu ajal istuda.
«Vastavalt rahvusvahelistele seadustele on meil õigus eestlaste sektoritesse pileteid ostnud iirlasi staadionile mitte lubada,» rääkis Uiboleht. «Kui neil pole märgatavaid iirlastele viitavaid tunnuseid ja fänniatribuutikat, pääsevad nad muidugi sisse, ent kui nad hakkavad seal häälekalt omadele kaasa elama, võime nad minema saata. Nii juhtus ka Serbia fännidega, kellel polnud lubatud staadionile tulla.»
Samas oli Uiboleht sunnitud möönma, et Eestis elab palju välismaalasi, sealhulgas iirlasi, ning nende võimalikku piletiostu on väga keeruline kontrollida. «Üks variant oleks küsida isikut tõendavat dokumenti, kuid see ei tundu mõistlik. Pealegi muudaks see ostuprotsessi pikemaks,» nentis ta.
Kuigi eestlaste jaoks ajaloolise jalgpallikohtumise piletite müük on viimaste aastate valguses erakordne, pole tung võrreldav aastakümnete taguse ajaga. Näiteks 1986. aastal Tallinnas toimunud Nõukogude Liidu – Saksa DV kergejõustiku maavõistlusele pileteid soovinud inimesed tulid järjekorda juba varahommikul ja ootasid eelmüügi kassaluukide avamist pikki tunde. Kalevi korvpallimeeskonna mängudelegi pääsemiseks tuli tihti minna sabasse juba viis-kuus tundi enne mängu algust.