Täna Kanter vs Harting. Sakslane: medali jaoks peab Gerd minust jagu saama!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gerd Kanter püüab täna õhtul Berliini olümpiastaadionil karjääri 12. tiitlivõistluste medalit.
Gerd Kanter püüab täna õhtul Berliini olümpiastaadionil karjääri 12. tiitlivõistluste medalit. Foto: Liis Treimann

19. august 2009. Berliini olümpiastaadion. Robert Harting, Gerd Kanter ja Piotr Malachowski pusklevad MM-medalite eest viimase vooruni. 30 000 pealtvaataja ees jääb peale sakslane, Kanter lepib pronksiga. 8. august 2018. Berliini olümpiastaadion. 35-aastane Malachowski on jäänud lõppvõistluselt eemale, 39-aastane Kanter ja 33-aastane Harting astuvad viimast korda tiitlivõistlustel heiteringi. Aastad on teinud küll oma töö, ent legendid loodavad: lahing tuleb lõbus!

Jõulisema avangu tegi sedapuhku Kanter, kes täitis kvalifikatsiooninormi 64 meetrit kohe esimesel katsel 64.18ga ning sai kiirelt puhkama. Harting pusis kolm katset, kuid kindlustas siiski marulise kaasaelamise toel 63.29ga edasipääsu. «Mul on hea meel, et Robert edasi pääses, ilma temata olnuks ikka väga kurb. Ta on näidanud, et kui on terve, siis ta naljalt ei põru ning on valmis kõrgete kohtade nimel heitlema,» hindab Kanter.

Aga arvestades kogu kahe mehe omavahelist ajalugu – ehk ongi tänase võistluse lõppeesmärk Kanteril Hartingit võita? Kes viimase omavahelise võistluse võidab, on ka lõppkokkuvõttes duellide võitja?

«Väike arveteklaarimine – miks mitte? Kuna ma olen vanem mees ka, siis kui ma võidan, võib ka ealise koefitsiendi juurde panna. Põhiline on teda ikkagi edestada. Hooaja tippmark ning kindlasti on Robertiga kõva duell – see on minu jaoks kõva väljakutse,» muigab Kanter.

Harting tögab vastu: «Kanter peab muidugi medali nimel esmalt minu alistama, muud juttu siin pole. Aga seejärel võib-olla istume õhtul maha, tema küll õlut ei võta, aga vaatame päikeseloojangusse ja meenutame vanu aegu! Kahju ainult, et Piotrit kambas pole. Ma juba suutsin pisara poetada, et ta meid niimoodi maha jättis!»

Tagasi üles