Saada vihje

Reportaaž: Hartingu viimase katsega paika pannud Kanter andis teatepulga üle (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gerd Kanter lahkus suurelt areenilt, pea püsti.
Gerd Kanter lahkus suurelt areenilt, pea püsti. Foto: Liis Treimann

13 aastat on kettaheitja Gerd Kanter pakkunud Eesti kergejõustikusõpradele vägevaid etendusi. Ka Berliini olümpiastaadionil veedetud viimane tiitlivõistlusõhtu polnud erand. 39-aastane Kanter andis noortele heitjatele väärika lahingu ning taandus areenilt 5. kohaga.

Juba enne suurt finaali on Berliini olümpiastaadion ootusärevil – lõpetab ju karjääri ka Kanteri igipõline rivaal Robert Harting. Staadionile siirduvatele kergejõustikusõpradele jagatakse «Go, Harting» plakateid ning ka EMi ametlikus infokirjas rõhutatakse sakslase jaoks olulise päeva erilisust: «Harting, iidol, pioneer ja kriitiline hääl. Hüvasti, Robert. Ja: Aitäh!» Ent Kanterist ei sõnagi.

Kanter ise saabub staadionile kui särav jõulupuu – lehvitab igas suunas, suu kõrvuni ning pilk enesekindel. Alles pärast tutvustamist manab eestlane ette oma tuttava keskendunud näo – siit võib midagi tulla!

Seda enam on kümnetel staadionile kogunenud eestlastel põhjust häält teha ning nendega liituvad ka rootslased. Kanter ise saabub staadionile kui särav jõulupuu – lehvitab igas suunas, suu kõrvuni ning pilk enesekindel. Alles pärast tutvustamist manab eestlane ette oma tuttava keskendunud näo – siit võib midagi tulla!

Kanteri esimese katse peale elavnevad ka Rootsi fännid – on ju Kanter olnud eeskuju Daniel Stahlile. Eestlane astub rahulikult heiteringi, ent hakkab liialt rapsima ning lepib alustuseks 59.30-ga. Aumehena laseb ta katse siiski ära mõõta, ent raputab pead. Väike lonks vett – sooja on ka õhtutundidel 30 kraadi – ning järgneb arutelu Indrek Tustitiga, mida ikkagi tegema peaks. Vooru lõppedes on Kanter isegi nadi tulemusega kuues, kindlale esikohale tõuseb Virgilijus Alekna mantlipärijaks peetav Andrius Gudžius. Harting saab kirja 61.09.

Et iga finaali eel ilmub staadionit ümbritsevatele plagudele «It’s final time», läheb Kanter oma teisele katsele omamoodi sümboolselt ringi just siis kui tutvustatakse naiste 10 000 meetri jooksu startijaid. Kuigi eestlase tegudele pöörab tähelepanu vaid kettaheitesektori tagune fänniarmee, on toetus kõva. Ja see aitab! Ketas lendab kaugemale – 63.31 ning olümpiavõitja saab rusika õhku tõsta.

Kuigi võistluskatsete ajal Kanter kellegagi ei suhtle, elavneb ta Daniel Stahli võimsa kettakaare peale – 68.02. Eestlane saadab rootslasele hindava pilgu, ent kolmanda vooru keskel selgub, et Stahl tulemust siiski kirja ei saa. Kolmandas voorus teeb ta aga vigade paranduse ning pääseb 64.20-ga finaali. Kolmanda vooru järel on pronksile heitlevatest meestest kuus 62 sentimeetri sees – nende seas ka vanameister Kanter.

Ent siis algab juba nooremate meeste lahing. Stahl põrutab neljandas voorus 68.23, talle vastab Gudžius 67.66-ga. Täpselt nagu Harting ja Kanter oma parematel päevadel!

Harting heidab rahva rõõmuks veel 64.33, ent sellega samuti medaliheitlusesse ei sekku. Pronksi napsab hoopis austerlane Lukas Weishaidinger 65.14-ga. Aga ka Kanteril on midagi veel varuks! Viimasel katsel põrutab ta 64.34 ja läheb vanast sõbrast Hartingust sentimeetriga mööda. Otsekui sümboolselt. Nii on ja nii jääb. Küll aga pole viimast sõna öelnud Gudžius, kes paiskab ketta vägeva röögatuse saatel 68.46 peale ja võtab Stahlilt napilt kulla käest, täpselt nagu kaks aastat tagasi Londonis.

Kanterile ei jäänud EM siiski viimaseks võistluseks. Kodupubliku rõõmuks ja auks korraldab ta 13. septembril Kadrioru staadionil oma hüvastijätuvõistluse, kuhu on kohale lubanud tulla nii värske Euroopa meister Stahl kui Piotr Malachowski. Harting tuleb samuti, ent heitesusse jalga ei pane – äkki kardab ta eestlasele jälle alla jääda...?

Tagasi üles