Kas Kanteri pojast saab isa mantlipärija? Vanaisa Jaan: esimene ta tahab olla küll..

Gerd Kanter ja Jaan Kanter

FOTO: Liis Treimann

«Muidugi oli medal õhus, aga raske oli kõigil. Gerd võttis antud olukorras ikkagi maksimumi. Mina olen väga rahul,» rääkis Gerd Kanteri isa Jaan «Vikerhommiku» eetris pärast Kanteri viimast tiitlivõistlust.

Milline Gerd viimase tiitlivõistluse eel oli? 

«Me olime ikka realistid, utoopia valdkonda me ei laskunud. Gerd aga rääkis 65 meetrist ning et 3.-8. koht on mängus. Pronksmedal oli tõesti saadaval, aga lõppkokkuvõttes läks ikka hästi. 

Paljude sportlaste jaoks oleks EMi viies koht elu saavutus. Gerdile oli see aga karjääri üks nõrgemaid tulemusi. On seal küll kaks kõrbemist 19-aastase tippvõistluste ajaloo jooksul, ent oma töö on ta ära teinud,» rääkis Jaan Kanter. 

«Ateena olümpia (19. koht - toim) oli negatiivne pool, siis oli tõesti nii, et ei tea, mida edasi teha. Aga positiivne osa algas Helsingist. Ja muidugi olümpiavõit. See on ikkagi elusaavutus!» meenutas Kanter poja karjääri tipphetki. 

Kas nüüd on õige aeg lahkuda? «Ma arvan küll. Kui oled ikka võistluste medalimees, siis ega need alamad kohad rõõmu ei too. Eeldasin juba peale Riot, et ta paneb kotid kokku, aga läks teisiti.»

Kas ka lapselaps Kristjanist saab poja mantlipärija, ei julge ta veel ennustada.

«Rinnapiimaga Gerdil andekust kaasas pole, see on kõik ikka raske tööga saadud. Esimene tahab Kristjan olla küll, see on muidugi väga oluline. Kui sporti teed, peab ikka võita tahtma. Ja muidugi peab oskama ka kaotada!»

Tagasi üles