Soomlased lootsid Berliini EMil odaviskes sähvatust uuelt tähelt, 21-aastaselt Oliver Helanderilt. Noormehe võistlus läks aga täielikult aia taha ning tagatipuks suutis ta välja vihastada ka kõik kodumaa ajakirjanikud, kes olid Berliini kohale sõitnud.
Soome uus odatäht ajas kodumaa ajakirjanikud ülbitsemisega marru
Juulis Pietarsaaris 88.02 visanud Helander sai kvalifikatsioonis kirja vaid 76.64 ja jäi lõppvõistlusele pääsust enam kui kolme meetri kaugusele. Soome telemeeste ette astununa jäi ta napisõnaliseks, poetades iga küsimuse peale kõige rohkem paar sõna. Kirjutavast pressist marssis Helander aga sootuks mööda ega kinkinud neile sekunditki.
MTV sporditoimetusele andis Helander seesuguse intervjuu: neli küsimust ja vastuseks viis sõna.
- - Kuidas kvalifikatsiooni kommenteerid?
- - Kehv lugu.
- - Mis täpselt kehvasti läks? Kas hoie vedas alt või oli tartaan liiga pehme?
- - Ei tea.
- - Millise tulemuse järele täna tulid?
- - Kvalifikatsiooninormi.
- - Kui pettunud sa praegu oled?
Viimase küsimuse peale kehitas Helander lihtsalt õlgu ja kõndis minema. Soome press meenutas kohe, et pea samamoodi talitas nooruk hiljuti Paavo Nurmi mängudel. «Siis helistati tema tiimist järgmisel päeval ja vabandati. Halbu päevi tuleb ikka ette, nende pärast ei ole vaja kurjustada. EMil toimunu oli aga päeva madalpunkt. Tere tulemast täiskasvanute sekka,» põrutas Ilta Sanomate ajakirjanik Atte Husu.
Tema kolleeg Pekka Holopainen märkis, et Helanderil on veel tükk maad minna, küündimaks kaasmaalastest eelkäijate Mika Halvari, Timo Tompuri, Tommi Hartoneni või Kimmo Kinnuneni tasemele. Lauri Hollo meenutas aga, et isegi kurikuulus Seppo Räty leidis ajakirjanikele rohkem aega.
1993. aasta Stuttgarti MMil lajatas kvalifikatsioonis põrunud Räty ajakirjanikele kuulsa lause, mis on tänaseks leidnud kindla koha Soome spordifolklooris. «Saksamaa on pask maa!» kõlas Räty lühike kokkuvõte võistlusest. «Seppo ütles vähemalt sedagi. Olgu, kui sa ei taha midagi öelda, ära ütle, aga sel juhul jääb sinust väga loll mulje. Sponsorid on kindlasti ka väga õnnelikud...» manitses Hollo.