PM Berliinis. Euroopa kuues tõkkejooksja Rasmus Mägi: päike tõuseb homme ja mina ka (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Berliini EM. Kergejõustik. Rasmus Mägi.
Berliini EM. Kergejõustik. Rasmus Mägi. Foto: Liis Treimann

Rasmus Mägi ei suutnud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Berliinis avada Eesti koondise medaliarvet. 400 meetri tõkkejooksus oli tema päralt kuues koht ajaga 48,75.

Aasta tagasi istus Rasmus Mägi Londoni olümpiastaadioni harjutusväljakul ning põrnitses nukralt enda ette. Sportlane oli supervormis, kuid keha andis alla. Karjääri lõppugi peljates otsustas kõrvale astuda ning end terveks ravida. Võistluspaus venis küll kümne kuu pikkuseks, ent sellest oli kasu – Mägi tuli Berliini EMile, sai kuuenda koha ja tõestas endale, et on tipus tagasi.

Euroopa tippu jõudis eestlane kiiresti ja lennukalt. Juba 20-aastaselt tuli ta Helsingi EMil (2012) Eesti rekordiga viiendaks ning sai nuusutada ka olümpiaõhku. Esimene täiskasvanute tiitlivõistluste medal ei lasknud endast samuti kaua oodata – järjekordne rekordiparandus (48,54) Zürichi EMi (2014) poolfinaalis ning korralik taktikamäng finaalis tõid hõbemedali.

Kuigi eestlaselt oodati arenguhüpet juba järgmisel aastal Moskva MMil, oli see Mägi jaoks pigem seisakuaasta – ise liigitas ta MMi 16. koha hea kasvulava alla.

Väike tagasilöök tuli aasta hiljem Amsterdami EMil (2016), kui Mägi ei jõudnud isegi mitte poolfinaalist edasi, ent see polnudki tema sõnul eesmärk. Vaja oli kõmmutada Rio olümpial ning sealne Eesti rekordiga 48,40 saavutatud kuues koht näitas, et tipptase on käes. «Spordis läheb see emotsionaalne piir küll medali juurest, aga kuues koht olümpial on vähemalt sama kõva saavutus kui Zürichi medal,» rõõmustas toona treenerist isa Taivo Mägi.

Ent nemadki tahtsid rohkemat – isu ju kasvas! – ning Mägi asus ohtralt võistlema. Kalender oli nii tihe, et tema nime nähti stardinimekirjades kohati kahel mõõduvõtul nädalas. Eestlane saavutas supervormi, kuid kauaks seda ei jätkunud – veidi enne Londoni MMi vigastas Mägi reie tagakülge. Kohe nii, et ei saanud enam jalga tõketest üle, heast kiirusest rääkimata. Prooviti eri arste, kiropraktikuid ning sõideti küll Londoni MMile kohale, ent päev enne võistlust tuli end stardinimekirjast maha võtta. Taivo Mägi oli pisarais, Rasmus ise suutis vapralt külma pead säilitada.

«Hetkedel, mil keha nõudnuks natuke pikemat taastumisaega või puhkust, lähtusin rohkem oma tahtmisest ja sundisin keha veel äärmuslikult pingutama, mis kindlasti ei ole omavahel kooskõlas. Kibe!» tunnistas ta.

Järgnes kümne kuu pikkune võistluspaus, mille jooksul jõudis Mägi endaga taas sina peale. Ta otsustas vähem võistelda ning keskenduda tugevatele tõkketreeningutele. Ning vaadates vanu konkurente, on ta õnnelik, et ikka tippkonkurentsis püsib.

Mägi treeningukaaslane, samuti eestlasega noorteklassides puid ja maid jaganud Oskari Mörö on vigastustega kimpus olnud üle aasta, Zürichi EMil Mägi ees lõpetanud Kariem Hussein suutis tänavu joosta pelgalt 51,40 ning kadus pildilt. «Nägin teda küll treeningutel, tean, et ta vahetas treenerit. Aga isegi siis kui ta oleks siia EMile tulnud, poleks ta väga tugev olnud. Tõsi, see ei tähenda küll, et ta oleks järgmistel aastatel kehv.»

Noorteklassides eestlast edestanud serblane Emir Bekric jäi aga poolfinaalis alla isegi jalavigastusega võidelnud Jaak-Heinrich Jagorile. «Tegelikult ongi nii, et tõkkejooksus pole medalikolmikud väga pikka aega enam samad olnud ning mehed ikka vahelduvad. Väga pikalt ei suuda keegi tipus püsida. Neid tõuse ja mõõnu on olnud ka minul, seda enam on mul praegu väga hea meel, et suudan kiiremini joosta kui varem,» hindas Mägi enne võistlust.

Ja seda tõkkejooksja tegigi. Finaali jõudis Mägi hooaja tippmargi 48,80ga ning andis mõista, et astub medali nimel lahingusse. Ka isa Taivo oli finaali lõunal positiivne.

Finaaljooks algas oodatult - suursoosik Karsten Warholm (Norra) alustas vägevalt ja Türgi esindav kuubakas Yasmani Copello ei jäänud temast palju maha. Kahe soosiku vahel viiendal rajal jooksnud Mägi ületas tõkkeid ülejäänud meestega enam-vähem samal ajal ehk püsis pronksikonkurentsis. Aga tagumises kurvis andis Mägi rivaalidega võrreldes oluliselt tagasi ning lõpusirgel spurti, mille toel ta teisipäevase poolfinaali võitis, seekord ei järgnenud. Protokolli kanti kuues koht.

«Enesetunne oli parem kui tänane aeg ja sooritus. Sain üsna normaalse stardi, aga jäin kahe kõige kiirema mehe vahele lõksu. Warholmi hea alguse peale väga palju tähelepanu ei pööranud, aga Copello algus tuli üllatusena. Edasine jooks polnud paaniline, aga siiski peata ja asi muutus hapuks,» kõlas Mägi esimene, ETV-le antud analüüs. «Võib-olla jäin ise pärast esimest tõket uinuma ja üsna järsult läks rütm käest ära.»

Ilmselgelt pettunud Mägi adus, et järgmisel hooajal Warholmi ja Copello vastu võidelda ei saa, kui nüüd muudatusi ei tehta. «Võib-olla pole asi isegi niivõrd kiiruse parandamises kui selle realiseerimises tõkkejooksus. Eesti meistrivõistluste 400 meetri aeg pole see, mis võiks seda enesekindlust anda. Võib-olla õnnestub ka sellel hooajal üks korralik 400 joosta. See annaks ehk uue hingamise.

Kiirus on küll viimastel hooaegadel edasi läinud, aga küsimus ongi pigem selles, kuidas see kiirus võimalikult efektiivselt jooksu esimesse poolde üle kanda. Võib-olla tõesti olen jäänud liiga pikkadeks aastateks ühe kindla mudeli juurde püsima. Ühest küljest polnud mõtet täna mingi tundmatu mudeli peale minna ning katsetama hakata, teisest küljest on pärast tänast huvi ja arusaam, et üritada jooks uut moodi üles ehitada. See oleks endale huvitavam, atraktiivsem ja arvatavasti ka vähe kiirem.»

Seekord läks nii. Aga õnneks pole see lõpp, sest uued stardid ootavad ees ning Berliini EM tõestas, et tippkonkurents on Mägile vaatamata selja taha jäänud keerulistele aegadele jõukohane. «Päike tõuseb homme ja mina ka,» sõnas tõkkejooksja kokkuvõtteks.

Enne võistlust oli Mägi lausunud: «Ega ma kellelegi lihtsamaks selle eelmise hooajaga midagi ei teinud, aga see oli väga õpetlik kogemus. Olen üritanud sellele mitte mõelda, aga see õpetas paljutki. On hea olla tagasi.»

Siit on hea jätkata.

Meeste 400 meetri tõkkejooksu finaali tulemused:

  1. Karsten Warholm (Norra) 47,64
  2. Yasmani Copello (Türgi) 47,81
  3. Thomas Barr (Iirimaa) 48,31
  4. Ludvy Vaillant (Prantsusmaa) 48,42
  5. Patryk Dobek (Poola) 48,59
  6. Rasmus Mägi (Eesti) 48,75
  7. Sergio Fernandez (Hispaania) 48,98
  8. Timofei Tšalvõi (ANA) 49,41
Tagasi üles