Madridi derbi hiilguse edukas taastusravi

Prantsusmaa koondise esiründajana maailmameistriks tulnud Antoine Griezmann Atletico meeskonna trennis. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Kahe suure Madridi meeskonna mõõduvõtt, mis leiab täna esimest – ja küllap ka viimast – korda aset Tallinnas, on mõnevõrra erandlik duell. Kui tavaliselt on linnarivaalide lahingud just need kõige vihasemad, siis Reali suurim vastane on teadagi Barcelona ja ega ka Atletico omakorda Reali vastu erilist vimma pea. Või pole see siiski nii?

Kui Real on aastakümnete jooksul kinnistanud jalgpalliavalikkuse silmis kohta omaaegse frankistliku režiimi lemmikklubina, siis tegelikult kuulus võimu poolehoid algul hoopis Atleticole. Reali poolele «joosti üle» lihtsal põhjusel – rohkem karikaid tähendas ka rohkem laenatud loorbereid. Siiani nähakse Realis kuninglikku klubi ka selle sõna luksuslikus tähenduses, Atletico kuulub aga töörahvale. Viimane kümnend, kui Real on olnud «Galactico» ehk ostnud kokku säravaid nimesid, Atletico peatreener Diego Simeone süvendanud aga pigem põhimõtet «edukas on see, kes teeb rängal kombel tööd», on seda muljet vaid süvendanud.

Postimehega rääkinud Marca ajakirjaniku José Luis Calderóni sõnul on Madridi derbi kerkinud viimastel aastatel tähtsuselt El Clasico ehk Reali ja Barcelona mängu kõrvale või sellest kohati isegi mööda läinud. «Pärast Simeone tulekut on jõud võrdsustunud ja seetõttu on ka omavahelised duellid varasemast hoopis suurema tähendusega. Hea meel on näha, et linnaderbi on tõusnud taas varasemast tähtsamaks, aastakümneid ta seda ei olnud,» sõnas Calderón. Lisavürtsi annab muidugi ka asjaolu, on lähiajalugu viinud Reali ja Atletico korduvalt vastamisi mängudes, kus otsustakse meistritiitli või mõne karika saatus.

Teisest küljest on ehk just El Clasico fookusest taandumine olnud vähemalt osalt tingitud sellest, et vahepealsetel aastatel mängisid Real ja Barelona omavahel kaks korda liigas, kaks korda Meistrite liiga play-off’is, vahel ka Hispaania karikasarjas... Praegu hoiavad vastasseisu ülal vaid Kataloonia iseseisvuslased ja ühtse Hispaania pooldajad, kuid sellestki näib paljudel hispaanlastel lihtsalt kõrini olevat.

Madridi derbis leidub seevastu veel midagi uudset, sest aastaid oli Atletico kui Reali vaesevõitu noorem vend. Ent Simeone käe all saavutatud edu ja teadlik eristumine teistest tipus troonivatest «glamuuriklubidest» on tekitanud neilegi suure fännibaasi. Ka Calderóni sõnul on just «El Cholo» ehk Simeone toonud oma kirglikkusega linnaderbisse uut hingamist ja põlemist. Muide just selle põlemise tõttu kehastub Simeone täna Lillekülas pealtvaatajaks – Euroopa liiga poolfinaalis kohtuniku sõimamise eest saadud karistuse tõttu ei tohi ta täna Atleticot juhendada ei riietusruumis ega ka pingi juurest.

Madrid loodab aga, et naasmas on ajad, mille kohta legendaarne Alfredo di Stefano ütles kord kuldsed sõnad: «Mängud Barcelonaga kestsid 90 minutit, mängid Atleticoga aga terve nädala. Kui kaotasid oma naabrile, tähendas see, et vastasfännid naersid järgmisel päeval sinu üle nii kontoris, kõrtsis kui ka tänavatel. Ja seeläbi naersid nad ühtlasi meie, Reali üle.» Just nii on see läbi aastate olnud kõikides suurtes linnaderbides ja sellele pole isegi El Clasicol midagi vastu panna.

Ajalooliselt on täna Tallinnas peetava 161. omavahelise kohtumise eel kaalukausid siiski kaldu Reali poole, kes on võitnud 86 mängu, Atleticol on võite 39. Samas on Real kolmes viimases duellis võiduta, sest 2017. aastal kaotati Meistrite liiga poolfinaali kordusmäng 1:2 (kokkuvõttes läks siiski 4:2 paremusega edasi Real), mõlemad eelmise hooaja liigamängud lõppesid aga viigiga.

Simeone võtab oma kuue ja poole aasta pikkuse ametiaja jooksul Julen Lopetegui näol vastu juba viienda Reali peatreeneri. Senisest kolmest – Jose Mourinhost, Carlo Ancelottist ja Zinedine Zidane'ist – õnnestus tal vähemalt korra jagu saada ja Ancelotti vastu isegi 13 mängu kokkuvõttes peale jääda. Vaid Rafael Benitezega õnnestus Simeonel pidada üksainus, viigiga lõppenud kohtumine. Mida toob duell Reali tüüri juures ametlikus mängus debüteeriva Lopeteguiga, selgub täna õhtul.

UEFA superkarikafinaal

- 3. hooaega järjest võitis Real kevadel Meistrite liiga. Täna võib neist saada esimene kolm hooaega järjest superkarika võitnud klubi.

- 2 korda on Atletico superkarikafinaalis mänginud ja mõlemad korrad ka võitjana väljunud – 2010 alistati 2:0 Milano Inter ja 2012 4:1 Londoni Chelsea.

- 67% on Reali edu superkarikafinaalides – kui 1998 ja 2000 kaotati, siis 2002, 2014, 2016 ja 2017 võideti.

- 9 superkarikat viimasest kümnest on Hispaania klubid võitnud pärast tänaõhtust finaalmängu. Alates 2009. aastast on tiitel loovutatud vaid 2013. aastal, kui Müncheni Bayern alistas penaltitega Londoni Chelsea.

- 0 korda on superkarikafinaal lõppenud 0:0 viigiga. Kui mängiti veel kodus-võõrsil (viimati 1997. aastal), lõppes kahel puhul väravateta üks mäng, aga mitte kunagi mõlemad.

- 23 väravat on löödud eelmises viies superkarikafinaalis, mis teeb keskmiseks näitajaks 4,6 väravat mängu kohta. Eriti resultatiivne oli 2015. aasta finaal, kus FC Barcelona alistas lisaaja järel 5:4 Sevilla.

- 15. korda võidab täna õhtul superkarika Hispaania klubi. Riikide lõikes on antud arvestuses teisel kohal Itaalia üheksa ja kolmandal Inglismaa seitsme võiduga. Belgia klubid on võitnud kolm, Hollandi omad kaks, Portugali, Saksamaa, Nõukogude Liidu, Šotimaa, Rumeenia, Türgi ja Venemaa klubid ühe tiitli.

- 7. korda kohtuvad superkarikafinaalis kaks sama riigi klubi. Senisest kuuest säärasest duellist on neli võitnud valitsev Euroopa meisterklubi, kelleks Tallinnas on Real.

- 5 korda on superkarika võitnud FC Barcelona ja AC Milan. Madridi Realil on neli võitu ja võimalik täna eelpool mainitute rinnale tõusta. Üle ühe superkarika on võitnud veel Liverpool (3) ja Amsterdami Ajax, Brüsseli Anderlecht, Valencia, Torino Juventus ja Atletico (kõik 2).