Euro 2020 täies hoos: kas kihlveokontoreid saab aga usaldada?

Foto: Ghostler AB

Iga jalgpallifänn on järgneva paari aasta jooksul ärevil, kuna juba sel sügisel saavad alguse esimesed Euro 2020 kvalifitseerumisturniiri matšid. Ka Eesti koondise fännidel on juba põhjust elevil olla, kuna septembri alguses toimuvad esimesed UEFA rahvuste liiga kohtumised, mis on ka osa Euro 2020 kvalifitseerumisprotsessist.

Kuigi iseenesest pole kvalifitseerumistoimingud veel korralikult alatagi jõudnud, on kihlveokontorid juba tragilt ennustusi tegemas, võttes aluseks Maailmakarika tulemused. Inglismaa koondis, mis oli alati suurvõistluste favoriit, langes kihlveokontorites 8/1 koefitsiendile pärast oma Maailmakarika kaotusmängu. Samal ajal on tõusnud kihlveokontorite tabelites aga Prantsusmaa, kellele ennustatakse nüüd häid kohti.

Kõige selle valguses on aga paslik tähelepanu pöörata taaskord ühele olulisele küsimusele, mis kerkib esile iga aasta suurvõistluste käigus: kuivõrd palju saab üks tavaline spordiennustaja usaldada kihlveokontorite arvamusi? Veelgi enam, kuivõrd saab üldse uskuda spordimängude tulemusi?

Need küsimused kerkivad esile eriti just mitme aasta eest Euroopat raputanud skandaalide tõttu. 2009.–2011. aastad lähevad ajaloos kirja kui suurimate jalgpalliskandaalidega aastad, mil avastati üle kogu Euroopa mitmeid kokkulepituid jalgpallimänge ning seda ka suurvõistluste hulgast.  2009. aastal selgus näiteks, et suur hulk Euroopa Liiga ja Meistrite Liiga kvalifitseerimismänge olid manipuleeritud tulemustega: mängude tulemused olid juba varasemalt kokku lepitud.

Selle kõige eesmärk oli vaid üks ja ainus: teenida raha spordiennustuste pealt, esitades spordiennustused kõrge koefitsiendiga tulemustele, mis kihlveokontorite silmis ei olnud nii tõenäolised, kuid kuna mängu tulemus oli omavahel kokku lepitud, said osapooled teenida kõvasti tulu.

Taoliseid pettuseid on paraku ette tulnud mitmeid ja pole ühtegi sajaprotsendilist garantiid, mis väldiks pettuseid.

Kõige selle juures ei tohi aga unustada kihlveokontoreid, kes jäävad tihti musta lamba rolli, olles ennustuste vahendajad ja seega spordiennustuste tegijate jaoks esirindel. Kokkulepitud jalgpallimatšide korral on aga kihlveokontorid jäänud tegelikult ohvri poolele: petturid, kes on kulisside taga kokkuleppeid teinud koondiste ja mängijatega, mõjutavad tulemusi selleks, et kihlveokontorite käest saada hulga raha.

On selge, et spordiennustaja jaoks tekitavad ootamatud kaotused nördimust, kuid nagu iga hasartmänguliigi puhul, on ka spordiennustamine siiski õnnemäng, kus pole kunagi võimalik sajaprotsendise täpsusega tulemusi ette ennustada. Isegi näiliselt väga selgete võiduvõimalustega mängud võivad matši viimastel sekunditel muuta kogu mängu kurssi.

Kihlveokontorid panevad koefitsiendid paika keerukate algoritmide alusel, võttes eriti suurel määral aluseks koondiste varasemaid mänge ja muid andmeid ning kõige alusel luuakse võimalikult täpsete kaalukaussidega panustamispaarid. Ka kihlveokontor ei saa aga kunagi ette ennustada kõike täpselt.

Kui tahad veenduda, et valid Euro 2020 matšidel panustamiseks usaldusväärse panustamispaiga, eelista kodumaiseid tegijaid, kes on omandanud Maksu- ja Tolliametist tegevusloa. Üks häid näiteid on kodumaine OlyBet, kus saab teha panuseid kõikidele suurematele mängudele, sealjuures ka Euro 2020.

Kulisside taha ei saa näha isegi kihlveokontor, kuid tagamaks, et sinu ennustused on tehtud turvalises kohas, vali alati tegevusloaga paik. Mis kõige olulisem: panusta vastutustundlikult ja pea meeles, et isegi, kui sul on tugev sisetunne mõne matši osas, on siiski tegemist õnnemänguga, kus tulemused ei pruugi kunagi osutuda sellisteks nagu lootsid.