Laskesuusatamisest loodetakse päästjat

Eveli Saue Otepääl 26-aastaste laskesuusatamise EMil. Kas nelja aasta pärast on just tema see tipp, kellele Otepää MK-etapil kaasa elada, ei tea veel keegi. Foto: Sille Annuk

Öeldakse, et loodus tühja kohta ei salli – kui kõik läheb nii nagu loodetakse, peetakse 2015. aasta talvel Otepääl esimest korda ajaloos laskesuusatamise MK-etapp. Oleks sel ka lootust saada sama populaarseks kui Otepää murdmaasuusatamise etapp?

Juba paar viimast aastat on räägitud, et radade ja lasketiiru poolest ei jää Otepää Norra kuulsale suusamekale Holmenkollenile sugugi alla. Need olevat maailmatasemel.

Üheks eestlaste plussiks loetakse tasemel infrastruktuuri. Seega – miks mitte taotleda MK-etapi korraldusõigust? Seda enam, et murdmaasuusatamise etapi korraldamise kohal lasub pärast järgmist aastat rasvane küsimärk.

Tippe pole

Et korraldamiseks üleüldse taotlus esitada, on kõigepealt vaja saada A-litsents. Eelmisel nädalal käisid Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsiooni (IBU) delegatsiooni esindajad Otepääl inspekteerimas ning tegid ettekirjutused, mida tuleb A-litsentsi saamiseks teha.  

Vähemalt Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretäri Kristjan Oja ja Tehvandi keskuse juhi Alar Arukuuse sõnul jäid delegatsiooni esindajad üldmuljega rahule. «Ühtki etteheidet meile ei tehtud, küll aga anti soovitusi, eelkõige just tehnilise poole pealt,» selgitas Oja.

Et Eestisse MK-etapp tuua, oleks esmajärjekorras vaja parandada kolme asja. Esiteks panna täpselt paika infrastruktuur ja logistika. Teiseks garanteerida teleülekannete valmisolek. Ja kolmandaks tagada publiku huvi laskesuusatamise MK-etapi vastu.

Esmapilgul tundubki see vast kõige raskem ülesanne. Seda enam, et tippu kuuluvaid laskesuusatajaid Eestil pole. Väidetavalt võib just seesama tegur otsustavaks saada ka murdmaasuusatamise Otepää MK-etapi jätkamisel. Oja sõnul laskesuusatamisele sama mure saatuslikuks ei tohiks saada. «Kindlasti on see üks faktoritest,» tõdes ta. «Aga võrreldes murdmaaga oleme me teises seisus. Nemad hakkasid 11 aastat tagasi etappi korraldama, aga meie oleme võistluskorraldajate suurde gruppi alles sisenemas. Sisuliselt oleme samas seisus, kui nemad 11 aastat tagasi.»

Vancouveri olümpial Eesti edukaim laskesuusataja olnud Priit Viksi sõnul oleks huvi laskesuusatamise MK-etapi vastu suur ka ilma kohalike tippudeta. «Ala on vaatemänguline. Ilmselt läheks aasta-paar aega, et kohalikud selle võistluse toimumisega ka harjuksid,» arutles Viks.

Arukuusk lisas: «Kahtlemata annaksid kohalikud tipud võistluse populaarsusele palju juurde. Aga laskesuusatamine on siiski ka maailmas hästi vaadatav ja suure telehuviga ala. Ei näe põhjust, miks see ei peaks siin sama populaarseks saama kui kohalik murdmaasuusatamise etapp.»

Seda enam, et vähemalt Oja sõnul on Eestiski sirgumas noored laskesuusatajad, kes 2015. aastaks peaksid juba tegusid tegema. Just nende jaoks oleks kohalik MK-etapp heaks väljundiks.
Ja loomulikult ka Otepää elanike jaoks, kellest enamik pakub külalistele üht või teist laadi teenust. Väidetavalt teenib talvepealinn murdmaasuusatamise etapi ajal üle 700 000 euro.

«Ma pole sellele küll niimoodi mõtelnud, aga usun, et laskesuusatamise etapp võiks vääriline asendaja küll olla,» hindas Oja.

2015. aastal

Ent kui reaalne õigupoolest laskesuusatamise MK-etapi toomine Otepääle oleks? Jääb see vaid jutuks? Nii Arukuuse kui ka Oja hinnangul on see vägagi tõenäoline. «Kõik on võimalik, aga praegu tuleb selleks veel palju tööd teha. Teades konkurentsi, keskendume 2015., 2016., ja 2017. aasta hooajale. Katsume võiduka lõpuni minna!» kommenteeris Oja, kes kaasaks etapi korraldamisesse ka Otepää murdmaasuusatamise etapp vedanud meeskonna. Muu hulgas oleks ta huvitatud ka Tiit Peki nõuannetest. «Sellise võistluse juures on iga spetsialisti kaasamine vajalik,» rõhutas ta.

Sama uskus ka Alar Arukuusk, kes 1999. aastast alates on korraldanud murdmaasuusatamise MK-etappe Otepääl. «Mina usun küll, et Otepääle õnnestub laskesuusatamise MK-etapp tuua. Seda silmas pidades tasub edasi töötada. See oleks heaks väljundiks meile kõikidele,» kinnitas Arukuusk, kelle sõnul korraldatakse esmalt Otepääl 2013. ja 2014. aastal IBU karikavõistlused.

Kuna järgmise olümpiani on kogu MK-sarja kalender paigas, avaneb kõige varem võimalus Otepääl laskesuusatamise etapp korraldada alles 2015. aasta talvel. Ent tegutseda tuleb juba praegu, sest järgmise olümpia korraldusõigused jagatakse järgmise aasta sügisel. «Septembris esitame taotluse ja loodetavasti novembriks saame positiivse vastuse,» sõnas Oja lootusrikkalt.