Saada vihje

Tänaku ilmaennustaja: teinekord läheb adrenaliin nii kõrgele, et klaviatuuril on raske kirjutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ott Tänakut on vahelduva eduga seitse aastat abistanud Eesti ökoloogiadoktor Hannes Tõnisson, kes aitab rallimehi ilmaennustusega. Tõnisson rääkis Kanal 2 hommikuprogrammis «Hommik», kuidas tema töö välja näeb. 

«Alustan ettevalmistusi nädal-kaks varem. Nädala alguses läheme kohapeale, vaatan, kuidas ilm selles piirkonnas käitub. Ilmaprognoose koostan juba rallile eelnevast laupäevast saadik. Prognoose tuleb ka lahti mõtestada: kas tee läheb tolmuseks või mudaseks, seal on kõikvõimalikud pisikesed faktorid juures,» selgitas Tõnisson. 

Rahulikuks ta seda tööd tehes vahel jääda ei saagi. «Teinekord läheb adrenaliin nii kõrgele, et klaviatuuril on raske kirjutada!»

Rallide ajal algab Tõnissoni tööpäev juba varahommikul. «Saksamaa ralli ajal ärkasin igal hommikul kell neli. Kui teised tulid kell kaheksa hommikul ralliparki, oli mul tööpäev juba läbi,» muigas ta. 

Hannes Tõnisson
Hannes Tõnisson Foto: TGR

Kuigi näiliselt tundus Tänaku võit väga lihtne ning ka ilm ilus, siis Tõnissoni sõnul oli palju kahtlusi. 

«Kõige keerulisem oli reedene päev. Seal oli küsimus, kas hommikul saab kuiva ilmaga läbi või mitte. Oli suur tõenäosus, et hakkab vihma sadama ja hakkaski. Arvestasin, et sadu tuleb kell 11.30, tegelikult hakkas sadama 11.33.  Viimane auto pidi selle katse läbima 11.22. Meil läks nii hästi kui vähegi võimalik.»

Kui palju eksimisruumi on? «Päris sada protsenti ei saa ennustada, mõnikord ikka läheb nihu ka. Suur töö tehakse koos meeskonnaga, siis võivad kõik mingil määral veidi eksida.»

Tõnisson näitas ka ühte oma töövahendit, radaripilti Euroopast. Kuidas suhtub ta aga seapõrna pealt ennustusse? «See võib isegi kohalikul tasandil töötada. Mina pole seda kunagi teinud. Ilm võib olla kohaspetsiifiliselt väga erinev, ka Eestis. Aga loomad tunnetavad tõesti kuidagi seda mingi kohaga ära. Aga laiema ala ilma sellega ennustada ei saa.»

Tagasi üles