Alates 1. septembrist Valga vene gümnaaisumi kehalise kasvatuse õpetajana töötav endine tippjooksja Pavel Loskutovi sõnul lasevad Eesti jooksjad end võistlushooaja järel liiga lõdvaks. Selle asemel peaksid nad säilitama sügisel ja talvel senisest kõrgemat taset, mille pealt on võimalik kevadel edasi minna.
«Meie jooksjate keskmine tase on lubatust nõrgem,» tõdes Loskutov. Ta kiitis Laura Suurt, kes treenib USAs, kuna saab seal ka ülikooli naiskonnas võistelda. «Eesti jooksjate viga on see, et väljaspool võistlusperioodi puhatakse liialt ja vorm läheb niimoodi alla. Tiidrek Nurme peaks olema igal ajal võimeline jooksma 10 km alla 30 minuti, isegi trennis, kui ta tahab 5000 m joosta 13.20ga,» rääkis Loskutov Jooksuportaalile.
Tema hinnangul ei pea talvel tingimata Kenyasse või mõnda sooja paika treenima minema, kui just konkreetseks võistluseks ei ole vaja spetsettevalmistust teha. Pealegi ei ole Kenyas meie jooksjatele võistlusi. «Soome jooksjate maht oli suurem ja nad treenisid pikemalt kui suveperioodil. Talvel lumes jooks teeb jalalihased tugevaks. Omal ajal ma jooksin suvel tihti liivarannas,» nentis Loskutov. «Talvel tõusin kell 5 üles, kui oli vaja enne tööd joosta fartlekki ja õhtul jooksin kell 22, kui väljas oli 20 kraadi külma. Teised läksid magama.»
Loskutov ei ole ise saanud oma ameti tõttu harjutada, kuid loodab siiski järgmisel aastal vanuseklassis M40 Eesti tippu tõusta. Tänavu ekidenis Eesti meistrivõistlustel Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi võistkonnas kuldmedali võitnud Loskutovi sõnul jääb see tema viimaseks medaliks. Mees ise ütleb, et ei ole üldse saanud töö kõrvalt harjutada, aga ometi jooksis Saaremaa kolme päeva jooksu esimesel etapil 10 km ligi 35 minutiga.
«Treenisin praktiliselt võistluste ajal. Nädala sees ei saanud üldse harjutada. Jooksin enne Saaremaa võistlust ainult kolm korda. Mõtlesin, et jooksen Saaremaal teisel ja kolmandal päeval kergelt, aga konkurents oli minu vanuseklassis kõva,» lausus Loskutov. Ta pidi seekord Saaremaal leppima oma vanuseklassis Ergo Kilki järel teise kohaga.
Loskutovi aja puuduse põhjuseks on asjaolu, et õpetajana peab Loskutov koostama tunnikavad. Lisaks on tal noortest kergejõustiklastest treeningrupp, milles on nii sprindi kui ka heite- ja tõukealasid. «Kõik tuleb lastele teha huvitavaks, et nad ära ei tüdineks. Kui nad ei viitsi teha, kaob ka mul huvi,» põhjendas Loskutov.
Pärast koolitunde juhendab ta kolm korda nädalas Valga spordiklubis Maret-Sport 12-14aastaseid lapsi, kelle hulgas on kaks jooksuhuvilist tüdrukut. Vahel käib isaga kaasas ka Loskutovi 7-aastane tütar. «Tahan ka ise oma jooksud lõpetada Maret Spordis, seal, kus kunagi alustasin. Tulgu pakkumine ükskõik kui hea,» jäi Loskutov kindlaks.
Toona, kui jooksumees alustas, ei olnud Valgas erilisi sportimise võimalusi. «Oli ainult üks saal. Praegu on kõik võimalused olemas. Nüüd harjutavad jooksjad välismaal laagrites. Ma pidin üksi käima ja vajaliku raha kokkusaamiseks tuli kõvasti vaeva näha,» meenutas ta.
Pärast tippsportlase karjääri lõpetamist täitis Loskutov oma elu ühe eesmärgi ja läbis tänavu veebruaris Tartu suusamaratoni. «Nüüd valmistan end rohkem selleks ette. Ostan uued suusad. Tahan suusatada esimese 400 sekka,» ütles Loskutov.
Järgmisel aastal loodab ta ka jooksurajal M40 vanuseklassis Eestis liidriks tõusta. «Arvan, et kui saan harjutada viis korda nädalas, suudan 10 km joosta 32-33 minutiga,» prognoosis Loskutov, kes eelmisel aastal jooksis selle ajaga trennis tempokrossi.
Veteranide EMile või MMile Pavel Loskutov ei kipu. «Pigem soovin täita lapsepõlveunistusi. Tippsoprtlasena mul see võimalus puudus. Tahan järgmisel aastal triatloni läbi teha ja orienteerumisvõistlusel osaleda,» kergitas Loskutov tulevikukardinat.