Postimehe aruanne: Flora parandas enda ja süvendas Levadia haavu
Galerii ja kommentaarid. Millise sõnumi saatis Henrik Pürg Nõmme Kaljule?

Tallinna Flora kolmanda värava autor Frank Liivak pärast mängu võitu meeskonna fännidega tähistamas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna FC Flora alistas koduses jalgpalli Premium liigas 3:0 Tallinna FCI Levadia, murdis ühe pika taaga, elavdas tiitliheitlust ja süvendas kauase suure rivaali sügavat mõõna.

Mis jäi Lillekülas enam kui kahe ja poole tuhande silmapaari (täpne publikuarv selle hooaja kõrgliiga rekordit tähistanud 2688) ees lahti rullunud etenduses eesriide ette ja taha, sellest järgnev aru annabki.

Flora murtud luupainaja. Vähe sellest, et Flora hankis tabelisse ülihinnalised kolm punkti – mis vinnasid tiitlikaitsja tagasi tiitliheitlusse -, kandis too triumf kindlasti ka märksa suuremaid tähendusi. Flora sai viimati Levadiast jagu nii ammu kui 1. augustil 2016 – muide, toona skooriga 6:1. Tänasele mängule tuldi teadmises, et sel hooajal on alistamata nii Kalju kui Levadia – ehkki mõlema vastu kuni üleminutiteni juhiti. Nüüd ollakse luupainajast priid.

Rohevalgete kaunisse õhtusse sigines ka üks tõrvatilk. Viis minutit enne eesriide langemist, mängu saatus juba otsustatud, võttis Flora vaieldamatu võtmemängija Rauno Alliku täiesti süütus olukorras hooaja neljanda kollase kaardi. See tähendab, et pühapäevasest vähemalt sama olulisest duellist Nõmme Kaljuga peab ta mängukeelu tõttu eemale jääma.

Üks liigub tõusu-, teine langustrendil. Flora ja Levadia liiguvad viimastel kuudel selgelt erinevalt kurssidel. Nii sisemiselt kui väliselt uues kuues Levadia alustas hooaega maruliselt, Flora kramplikult. Ehkki eurosarjas põrusid mõlemad, võib Levadia suvist mõõna nimetada lausa müstiliseks. Paljuski uus meeskond, mis justkui kohe häälde saadi, kuid mis seejärel ühtäkki mängimast lakkas. Siin ei kehti ükski (jalgpalli)loogika. Midagi on (super)klubis mäda.

Flora mäng ja ka tulemused on aga vaikselt paranenud, vähemalt kodumurul. Tabeliliider Nõmme Kaljust jäädakse ühe vähempeetud kohtumise juures viie punkti kaugusele. Mis tähendab, et pühapäevane raudteederbi Hiiul omandab selge kullamängu hõngu. Levadia tiitlijaht sai kainelt vaagides Lillekülas lõpu – vahe Kaljuga on jätkuvalt 10 punkti.

Tõhusus otsustab. Levadia peatreener Aleksandar Rogic ütles enne suurt heitlust, et taolistel puhkudel saavad otsustavaks pisiasjad. Mitte just liiga originaalne tõdemus, eks ole ju?

Mida näitas mäng? 36. minutil lükkas Igor Dudarevi poolt täiesti vabaks jäetud Henrik Pürg Gert Kamsi nurgalöögi võrku, teise poolaja alguses Rasmus Peetson peaaegu samast kohast aga latti. Paarkümmend minutit enne kella kukkumist tõmbas Dudarev trahvikastis maha Rauno Alliku ja Zakaria Beglarišvili lõi Levadia kirstu teise naela. Eesti kodakondsust taotlevale grusiinile oli see hooaja 21. tabamus, neist kaheksa on sajaprotsendilise täpsuse juures sündinud penaltipunktilt. Ja veel paar minutit hiljem lõpetas Frank Liivak Flora kiirrünnaku.

Kokkuvõte: just nii saavadki pisiasjadest suured asjad. Koguni nii suured, mis võivad otsustada inimeste saatusi…

Kas nooruses peitub võti? Lõputult on arutletud – kui mitte öelda vaieldud -, kumb on õigem tee: kas nn Flora oma, kus peaasjalikult usaldatakse noori või teiste tippklubide eelistatud segu kodumaise  ja võõrtööjõu kogemustele rõhumisest, mille kõrvalt antakse järgmisele põlvkonnale aeg-ajalt võimalusii.

Oleme aastatega saanud teada, et ka neil mõlemal medalil on ikka kaks poolt. Küll aga valmistab rõõmu, et Floras on augustikuuga pea julgelt välja pistnud Mark Anders Lepik. Kahe nädala pärast 18. sünnipäeva tähistav tipuründaja, kes on augustikuuga löönud Premium liigas neli väravat ning kes ka Levadia vastu rohke töömahu ja kasulikkusega selgelt positiivsest küljest silma paistis. Tõsi, et endast veel kõvemini rääkima panna, on vaja ka suurte võrke sahistama hakata. Levadia vastu teise poolaja keskel kasutamata jäänud võimalust näeb noorsand ilmselt veel mõnd aega unes.

Kaljus on sirgumas Lepikust peaaegu aasta nooremgi Alex Matthias Tamm, aga kellele loodab Levadia? Säravaim talent on Mark Oliver Roosnupp, aga temal on passis juba 21 eluaastat.

Rauno Alliku pärast kollase kaardi saamist mängus Levadiaga.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mängujärgsed kommentaarid.

FC Flora peatreener Jürgen Henn:

«Terve nädal oli tunda, et meeskond on selle võidu võtmiseks valmis. Treeningutel õhkus poiste olekust enesekindlust ja väga suurt tahtmist. Samamoodi riietusruumist väljakule minnes.

Ma ei tea, kas see võit nüüd vabastav on, aga väga tähtis kindlasti. Hooaja eel me võib-olla ise ka päriselt ei uskunud endisse. Seniste mängudega näitasime, et suudame kõiki võita, nüüd saame lõpuks ka tulemuse ette näidata.

Tegelikult tahtsime eelkõige lähtuda palli hoidvast taktikast. Ma ei ütle, et see ei toiminud, aga väravad lõime standarditest ja kontratest. Ehk mingist mõttes tõi tulemuse hoopis plaan B.

Olen väga rahul, kui hästi Mark Anders Lepik on oma rolli täitnud. Ärme unusta, kui noor ta veel on, lisaks oli peaaegu pool aastat jalgpallist eemal. Samuti on Frank Liivak vasakul äärel leidnud oma loomuliku positsiooni ja seal isegi ohtlikum kui tipuründes.

Mõistan inimlikult, miks Alliku kollase kaardi võttis, aga pahane olen ikkagi! Kui Maksim Gussev lööb pühapäeval värava, pääseb Rauno kergemalt, aga torti meeskonnale tähendas see kindlasti!»

Levadia peatreener Aleksandar Rogic:

«Taktikaliselt kulges mäng nii nagu arvata võis. Flora suutis lihtsalt tänu standardolukordadele ja vasturünnakutele oma võimalused ära kasutada, meie mitte. Õnnitlen Florat igati teenitud võidu puhul, aga kindlasti polnud vahe selline nagu seis tablool näitab.

Ma ei soovi mängijate individuaalsetest eksimustest avalikkuse ees rääkida. Need jutud jäävad alati riietusruumi. Aga selge see, et seisul 0:1 - kui olime ise loonud rohkelt võimalusi ja ma ootasin viigiväravat - keskväljakul tehtud pallikaotus ning järgnenud Flora kontra ja penalti oli andestamatud. See otsustas mängu.

Loodan, et meeskond jaksab edasi uskuda ja võidelda, aga jah - reaalselt on meil nüüd tiitlit võita juba väga väike võimalus. Vahe on liiga suur. Aga ärge unustage, et samad poisid on tänavu kaks karikat juba võitnud.»

Henrik Pürg lööb Levadiale värava.

FOTO: Mihkel Maripuu

Võiduvärava autor Henrik Pürg:

«Tänane oli üldse minu esimene derbivärav. Sellises mängus ja sellisel hetkel - muidugi väga tähtis ja rõõmustav. Meil on kokkulepitud liikumised - läksin oma tööd tegema, jälgisin palli ega oska Levadia kaitsjate tegevusest midagi arvata.»

Hiljutise Kalju mängijana pühapäevasest duellist: «Kindlasti saab see mäng olema mulle eriline. Veetsin Kaljus palju aastaid ja mul on selle klubi suhtes suur austus. Õnneks saime lõpuks kõik selgeks räägitud ja Florasse tulek sujus kokkuvõttes kenasti.

Kalju ei ole juba aastaid oma strateegiat väga muutnud. Mängitakse füüsilist ja sirgjoonelist jalgpalli. Liliut küll seekord ei ole, kuid see-eest Hunt järsku on.»

Tabeliseis:

  1. Nõmme Kalju 63 punkti (25 mängust)
  2. Tallinna Flora 58 (24)
  3. Tallinna Levadia 53 (25)
  4. Narva Trans 44 (25)
  5. Tartu Tammeka 38 (25)
  6. Paide Linnameeskond 33 (25)
  7. Tallinna Kalev 22 (25)
  8. FC Kuressaare 14 (25)
  9. Viljandi Tulevik 14 (25)
  10. Pärnu Vaprus 9 (24)

Pühapäeval kohtuvad Hiiu staadionil tabeliliidrid Kalju ja Flora. Postimehe otseülekanne kohtumisest algab kell 18.55.

Tagasi üles