/nginx/o/2024/10/01/16390869t1h458e.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/30/11327752t1hd822.jpg)
1988. aasta Seouli suveolümpiamängudel kümnevõistluses kommunistlikku Ida-Saksamaa esindades kuldmedali võitnud Christian Schenk tunnistab septembris ilmuvas autobiograafilises raamatus, et tarvitas karjääri jooksul rohkelt dopingut.
Kümnevõistluse olümpiavõitja: sõin dopingutablette, uhkus hinges!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamgi veel, Schenki sõnul pesitses tema hinges anaboolsete steroidide tablette krõbistades paras annus uhkust. «See tähendas ju, et kuulusin võistkonda, millelt oodati väga häid tulemusi,» selgitab Schenk raamatus teda vallanud tundeid.
Ajalehes Bild avaldatud raamatukatkes kirjutab Schenk: «Esmalt eitasin keelatud ainete kasutamist. Siis hakkasin kasutama juriidiliselt malbemat vormi, öeldes, et pole kunagi teadlikult dopingut tarvitanud. Mõlemal puhul ma valetasin.»
Schenk kirjeldab, et Ida-Saksamaa dopinguprogrammi nö alusmaterjaliks oli suu kaudu manustatav anaboolne steroid turinabool. Neid võeti tablettidena, mis olid laagrite sööklates avalikult toidulaual.
Lisaks Seouli olümpiakullale võitis Schenk juba ühendatud Saksamaad esindades 1990. aasta Euroopa meistrivõistlustel pronks- ja 1991. aasta Tokyo maailmameistrivõistlustel samuti pronksmedali.
Ida-Saksamaa sportlaste dopingutarvitamine on avalik saladus, aga Schenki ülestunnistus siiski ootamatu. Kas teda ohustab ka olümpiakullast ilmajäämine, on lahtine. Näiteks Hollandi kettaheitja Ria Stalman möönis kaks aastat tagasi, et tarvitas karjääri lõpusirgel anaboolseid steroide, ent tema 1984. aasta olümpiakulda pole keegi tikkunud ära võtma.
/nginx/o/2018/08/30/11327753t1h510c.jpg)