/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/10/28/811820t1h99a8.jpg)
Eesti autospordis puhuvad tänavu sügisel uued tuuled – noorte rallimeeste ja ringrajasõitjate koolitamiseks lõi alaliit oma programmi, lisaks sai selgeks, et tuleval suvel valmib lõpuks ometi oma korralik ringrada.
Autospordi uus hingamine – noorte koolitamine ja ringrajaunistuse täitumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autospordiliidu ringrajakomitee esimees Marek Kiisa ja spordikoordinaator Karmen Vesselov avastasid ükskord, et teineteise teadmata on neil mõttes üks ja sama asi. Mõlemad uurisid võimalusi, kuidas algatada koolitusprogramm noortele võidusõitjatele. Vahe oli vaid selles, et Kiisa muretses ringrajasõitjate, Vesselov aga rallimeeste pärast.
Jõud ühendati ja nii alustatakse tulevast aastast viie rallisõitja ja kaardilugeja ning kolme või nelja vormelisõitja ja teist sama palju kereautodel kihutaja koolitamist. Võimatu pole ka mõne rallikrossisõitja lisandumine.
«Valmistame neid ette, kuidas suhelda meeskonna ja meediaga, kuidas parandada oma füüsilist vormi, ja loomulikult tegeleme ka erialaste oskuste arendamisega,» selgitas Vesselov ja lisas, et koolitusprogrammis osalejate vanus peaks jääma 16 ja 22 eluaasta vahele.
Programmi idee seisneb selles, et valmistada noori võidusõitjaid ette rahvusvahelistesse sarjadesse minekuks. Seni on seda tehtud omal käel katse ja eksituse meetodil ja kogenematuse tõttu pole asjad sugugi alati soovitult kujunenud.
Sellistes koolitusprogrammides pole midagi uut. Ringrajasõidus on see kasutusel ka põhjanaabrite soomlaste juures, meie rallisõitjad on aga osalenud FIA ettevõtmistes. Praegugi on koolitus käsil Egon Kauril, mullu sõitis aga FIA toetatud Star Driveri meeskonnas Ott Tänak.
Mõistagi nõuab sportlaste koolitamine raha. Vesselovi sõnul pole rahastamisallikad veel päris selged. «Tuleb otsida toetajaid ja küsida abi fondidest, kuid kindlasti jääb mingi osa ka sportlaste endi kanda,» märkis ta.
Kogu tegevus oleks aga mõttetu, kui noortel võidusõitjatel poleks tulevikus võimalust kodumaal kihutada. Rallimeestel pole võistluspaikadega probleeme, kuid ringrajasõitjad on seni jäänud vaeslapse rolli.
Oma korraliku ringraja ehitamisest on räägitud juba alates Nõukogude aja lõpust – võimalike asukohtadena olid tõsiselt jutuks Muuga, Viimsi ja viimasel ajal ka Rae vald, kuid ühestki projektist ei saanud rahanappuse ja mõnikord ka kohalike elanike vastuseisu tõttu asja. Audruringi ehituse algus peaks lõpuks ometi sellegi probleemi lahendama.
Praegu Pärnu lähistel Audru vallas asuv väike ringrada ehitatakse täielikult ringi. Praegusele rajale lisatakse umbes kilomeetrine lõik ning nii kasvab ringrada 3,3 km pikkuseks. Lisaks võetakse vanalt osalt rajakate üles, ehitatakse välja kommunikatsioonid ning paigaldatakse uus asfalt. Uuenenud rada peaks valmima tuleva aasta jaanipäevaks.
Kuid see pole kaugeltki kõik. Teises etapis ehitatakse ringraja juurde hooned ja tribüünid, peale selle rajatakse rajad rallikrossiks ja supermotoks.
Uus ringrada peaks vastama rahvusvahelistele FIA Grade 2 nõuetele, mis lubab Eestis korraldada kõrgetasemelisi võistlusi.