Hingedepäeval läks manalateele Eesti spordilegend, korvpalliprofessor Ilmar Kullam. Mees, kes jäädvustas end spordilukku nii korvpalluri, treeneri kui spordipedagoogina. Kullam oli vaieldamatu autoriteet – korrektne, tasakaalukas, arukas ja mõistev nii korvpalliväljakul kui elus üldse.
Pikk kasv viis Kullami kokku korvpalliga, kus ta alustas 1938. aastal Edgar Naaritsa moodustatud Kalevi meeskonnas. Edukalt alanud korvpallurikarjäär sai tagasilöögi sõja-aastatel.
Jätkanud pärast sõda korvpallikarjääri, mängis ta end 1947. aastal NSVLi koondisse ja tuli Euroopa meistriks. Selle tiitlini jõudis ta ka 1951. ja 1953. aastal.
Mänginud kuni 1954. aastani suures koondises, võitis ta 1952. aasta Helsingi olümpial hõbeda. Tartu ÜSK ja EPA meeskonnaga tuli ta kolmel korral Eesti korvpallimeistriks.
Lõpetanud spordi kõrvalt 1959. aastal TRÜ kehakultuuriteaduskonna, tõusis Kullam treeneriks, keda tänini tuntakse Eesti korvpalliprofessorina. Tema juhendamisel tõusis Eesti meeste korvpall taas tuhast.
1996 sai temast Tartu aukodanik, 1997 anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk, 1998 määrati riiklik spordi elutööpreemia. 2010. aastal valiti Kullam Eesti korvpalli kuulsuste halli.
Ilmar Kullami ärasaatmine on kolmapäeval, 9. novembril kell 13 Tallinnas Kalevi spordihallis. Spordihalli uksed avatakse kell 12.30. Kullami perekond palub lillekimpe ja pärgi mitte tuua.
