Priit Pulleritsu arvustus ETV uuele spordisaatele: tempo läks liiga kiireks

Kristina Šmigun-Vähi tõi Eestile Torino olümpiamängudelt kaks kuldmedalit.

FOTO: Raigo Pajula

Ega kõrvalseisjad ja kaasaelajad sportlase sisse näe, aga tõsi on see, et viimased võistlused läksid Kristina Šmigun-Vähil väga raskelt. Ta tundis, et keha ei tule tema mõtete ja eesmärkidega kaasa. Ja siis ta mõistiski, et nüüd on vist kõik.

Nii seletas ETV täna alanud kuueosalise dokumentaalsarja «Areeni varjus» esimeses jaos tippspordist lõpparve tegemist kahekordne suusatamise olümpiavõitja Šmigun-Vähi. Suurest spordist loobumine on intrigeeriv teema, mida enamasti näeb pidulikes toonides, näiteks jalgpallurite lahkumismängudel. Aga tegelikkuses, nagu tunnistab omaaegse EstoTV tegija Ken Saani ja spordiajakirjanik Andrus Nilgi saates kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool, on paljudel sportlastel pigem tunne, nagu oleks loobudes jalg otsast lõigatud. Nad ei ole ühiskonnale enam vajalikud, lausub Nool, ja kui nad lähevadki tööle, on nad nagu tühi koht.

Niisiis tõmbab «Areeni varjus» lillelise katte sportlaste ühelt raskemalt ja murettekitavamalt otsuselt. Kusjuures saate tegijad on võtnud ette suurelt: nad ei «ratsuta» ainult nelja-viie medalitega kuulsuse seljas, vaid on endisi tippe kaamerate ette toonud vähemalt kakskümmend, alates olümpiavõitjatest kuni lihtsate Eesti rekordimeesteni, nagu sprinter Marek Niit. Ja tänu suurele intervjueeritavate arvule kuuleb ka palju paeluvat.

Nii tunnistab Niit, et langes sportlastee lõpul õõvastavasse depressiooni, millele järgnes tõeline krahh. Endine profikorvpallur Martin Müürsepp räägib, et ei saanud viimastel aastatel mängimisest rõõmu tunda, sest haigetesse liigestesse tehtud süstid ei mõjunud enam. Sõudja Jüri Jaanson tundis karjääri loojangu eel enda sõnul, et temas pole enam noort vihast meest, vaid pigem mõtles ta konkurente vaadates, kas tahabki neid üldse võita. Nõukogude aja korvpallur Heino Enden avaldas, et pikki aastaid Liidu meistrivõistlustel samade meeste vastu mängimine muutus pikkamisi lihtsalt üksluiseks.

Oma otsekohesuses mõjus eriti kainestavalt suusataja Jaak Mae avaldus, et sportlased tegelevad tihti teadlikult enesepettusega, sisendades endale, et just järekordne start, kuhu nad asuvad, kujuneb kui mitte karjääri, siis vähemalt hooaja parimaks.

Need on usutlustest hästi välja nopitud mõtted, mis saates kõlavad. Aga kahju on sellest, et nopeteks need jäävadki. Mis on samas arusaadav, sest ega televisioon oma pooletunnise saatega erilist süvenemist võimaldagi. Ent nii jääbki kahjuks täpsustamata, milles seisnes Niidu tõeline krahh ja kunas sai Mae aru, et tegeleb juba aastaid enesepettusega.

Olles eelnevalt tunnustanud saatetegijate suurt tööd intervjueerimisel, tuleb siinkohal kiitust vähemaks võtta ja kahjatsusega nentida, et usutluste kvantiteet on trumbanud selgelt üle nende kvaliteedi.

Ken Saan on oma Afrovisiooni kaubamärgi all valminud saatega toonud ETV ekraanile tuntava annuse kommertskanalite käekirja. Selleks on ennekõike rääkivate tegelaste kiire vaheldumine, eriti saate algusosas. Kaadrite vaheldumise virvarr oli koguni kiirem, kui Kanal 2 samalaadsetes doksaadetes. Sedasi oli algul raske häälestuda, mida saatelt ikkagi oodata.

Usutluste vahele kolmes osas pikitud endise sumomaadleja Kaido Höövelsoni ehk Baruto spordist loobumise ja Jaapanis näitlejaks saamise lugu ei aidanud saatele tekitada mõjusamat telge, vaid pigem muutis pooltunni veelgi heitlikumaks.

Ent taustakaadrite valik ja paigutus oli parimaid, mida viimase aja Eesti teledokumentalistikast meenutada. Kui Nool räägib, et pärast karjääri pole sportlane enam kellelegi vajalik, näitab arhiivilõik, kuidas ta jookseb kõrgushüppes lati alt läbi. Kui Niit räägib jõudmisest rohelisele maale, on ekraanil pilt temast värskel murul, ja kui tunnistab, et on nüüd õnnelik, näeb teda fotodel lebamas kurvikate naisskupltuuride kõrval. Eha Väinsalu saate arhiivitoimetajana on teinud imetlusväärse töö.

Aga see ei tähenda, et muu saade olnuks kehv. Ei, kaugel sellest. Küll aga tahaks, et kõik saated ei püüaks nui neljaks meie närvilise aja ülikiire ja vilkuva režii nõudmistega võidu joosta. Saates esinenud suurte sportlaste jooksud on ju joostud, nüüd oleks aeg kõike olnut ja tehtut rahulikumalt lahata.

«Areeni varjus», ETVs esmaspäeviti kell 20.00

Tagasi üles