Gluteenivaba dieet – uus trend või tõsine abinõu?

Tippu jõudmiseks on Taaramäe treeninud väga ekstreemsetes tingimustes Foto: Reuters/ScanPix

Ilmselt ohkas enamik eestlannasid Kaia Kanepi mänge Tokyo turniiril vaadates kadedalt. Ja mitte üksnes sellepärast, et Eesti esireket maailma parima naise alistas ja veerandfinaali jõudmisega 30 500 eurot auhinnaraha taskusse pani.

Kanepi näitas Tokyo turniiril lisaks ilusale mängule ka märkimisväärselt paranenud figuuri. Nii tema treener Silver Karjus kui ka isa Jaak Kanepi on meedias avaldanud, et saladust pole vaja kaugelt otsida. Viimasel ajal on eestlanna pidanud gluteenivaba dieeti.

Gluteen on teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis, vahel ka kaeras. See tähendab aga seda, et kookidest, saiadest, leibadest, küpsistest, pastast, lasanjest, vahvlitest, jäätisest, magustoitudest, õllest ja vorstikestest tuleb loobuda. Ehk siis – tuleb loobuda peaaegu kõigest, mis maitsemeeltele vähegi erutav tundub.

Aasta alguses hakkas samasugust dieeti pidama jalgrattur Rein Taaramäe. Eelkõige sellepärast, et võidusõidu ajal ja öösiti juhtus tihtipeale kõht valutama.

Teinud aasta alguses toiduainete talumatuse testi, selgus, et tema organism ei suuda lisaks gluteenile taluda ka seesamit, lehmapiima, kohupiima, muna, kohvi, juustu, Kreeka pähkleid, krabi, lambaliha, krevette, rannakarpe, homaare, maapähkleid, kammkarpe, roosuhkrut, tubakasuitsu, India pähkleid, õllepärmi, jogurtit ja turska.

Esialgu haaras Taaramäe peast kinni ja mõtles ahastusega: «Mida ma üldse siis süüa võin?»

Kõik, mida ta varem söönud oli, langes menüüst välja. Tuli otsida alternatiive.

Hommikukohvi asendas ta kakaoga, tavalise pudru hirsipudruga, makaronide asemel sõi riisi, tatart või gluteenivabu makarone ning lambaliha asemel sõi kala. Lisaks hakkas ise ahjus küpsetama gluteenivaba leiba.
«Esimese kuu ajaga harjusin uue menüüga ära. Olen ikkagi tippsportlane ja tean, millised eesmärgid mul on,» arutles Taaramäe, kes oli Eestis olles harjunud saiakesi sööma.

Tuli loobuda nii sellest kui ka kõikidest teistest lemmikutest. «Millest kõige raskem lahti öelda oli? No mina olin täielik kohupiimamaniakk! Ja Eesti juust – see on samuti väga-väga hea asi.»

Omajagu raskusi valmistas seegi, kui pärast velotuure mindi kogu meeskonnaga einestama.

«Teised tellisid koogitükikesed ette, mina jõin teed ja vaatasin pealt. Selline tunne oli, justkui loobuks mingisugusest sõltuvust tekitavast toiduainest,» meenutas Taaramäe, kes on veendunud, et tänavuse hooaja edusammud on tulnud suuresti just tänu uuenenud toidusedelile. Organism ei kuluta enam nii palju energiat ebasobiva toidu seedimisele. Lisaks on tema sõnul kadunud ka köha, nohu ja kurguvalu.

Ometi on ka Taaramäe kõigest lihast ja luust inimene. Pärast Prantsusmaa velotuuri eelviimast etappi lasi ta end lõdvaks ning jõi õlut, sõi saia ja maiustas jäätisega. See oli aga saatuslik viga, mida ta enam kunagi ei korda. «Enesetunne läks väga kehvaks. Öösel sain sellepärast vaid neli tundi magada. Pärast seda olen režiimis püsinud,» kinnitas Taaramäe, kes soovitas oma blogis kõikidel sportlastel, kellel tervisega probleeme, pöörduda toitumisspetsialistide poole. Sest nagu ta ütles: «See võib muuta teie elu!»

Gluteenivaba dieedi eestkõnelejaks võib pidada meeste maailma esireketit Novak Djokovici. Ent üle kogu maailma kogub see sportlaste seas üha enam populaarsust. Mõneti kipub see lausa trendiks. Mullu katsetas gluteenivaba dieeti kogu Garmin-Cervelo jalgrattameeskond, mille liikmed täheldasid suuremat energiat ja paremaid tulemusi.

Ka Djokovic kinnitas, et uus toitumisprogramm on toonud ellu märgatavalt rohkem energiat ja jõudu. Lisaks suudab ta nüüd öösiti täisväärtuslikult magada. «Ma ei tohi süüa pitsat, pastat ja leiba. Olen kaotanud paar kilo, kuid palju olulisem on, et see on mu liikumist parandanud ning tunnen end füüsiliselt suurepäraselt. Mul on tõepoolest rohkem energiat,» kinnitas Djokovic.

Ometi leidub ka pessimiste, kelle sõnul on selliste toitumiskavade puhul tegu sulaselge pettusega ja üksnes raha väljapressimisega. Nende sõnul pole keegi veel suutnud teaduslikult tõestada, kuidas gluteenivaba toitumine tulemusi parandab.

Ka Taaramäele kirjutas mitu arsti, kui otstarbetu seesugune toitumine tegelikult on. «Sain mitu e-kirja, kus arstid üritasid öelda, et selline toitumine pole tervislik. Aga mina lähtun omaenese enesetundest. Mina ise tunnen end märksa paremini kui varem,» kinnitas Taaramäe.

Arvamused

 
Mihkel Mardna
spordiarst:

Igasugused uued trendid lähevad inimestele väga kiirelt peale, eriti veel siis, kui selle on kasutusele võtnud mõni tuntud inimene. Mina ise pean täisväärtuslikku toidulauda kõige olulisemaks. Profisportlastel peaks toidulaud olema võimalikult rikkalik ja mitmekesine. Mis puutub gluteeni, siis teravilju on inimesed ju tuhandeid aastaid tarbinud. Inimese organism on harjunud seda kasutama ja sellest energiat omastama. Minu arvates tuleks ühe põhitoiduaine – jahu ja saiatoodete – sajaprotsendiline menüüst väljalülitamine kõne alla vaid siis, kui eesmärk on kaalu langetada.
Aga loomulikult ei tohi unustada inimesi, kellel on diagnoositud gluteenitalumatus. Need inimesed saavad sellisest toitumisest väga suurt abi.

 
Adik Levin
toitumis­spetsialist:

Kuigi sellistele programmidele leidub palju vastaseid, on elu näidanud, et asi toimib. Kui inimene toitub õigesti, siis omastab ta kõik produktid ja vabaneb energia. Kui aga seedimine on häiritud, koormab see ka immuunsüsteemi ja tekivad probleemid.
Meie kliiniku poole on pöördunud mitmed sportlased. Võin öelda, et nii judoka Indrek Pertelson (enne Ateena olümpiat – toim) kui ka Rein Taaramäe on sellest abi saanud. Määrame inimestel toidud, mis neile sobivad ja mis ei sobi. Selline test maksab natuke üle 300 euro, aga inimene saab eluks uue suuna.