/nginx/o/2011/11/16/837998t1hd4a6.jpg)
Pärast pikka pausi kaheks viimaseks mänguks Iirimaaga taas Eesti jalgpallikoondisega liitunud Joel Lindpere roll jäi küll keskpäraseks, kuid vaatamata sellele ootab ta edaspidigi kutset koondisse.
Pärast pikka pausi kaheks viimaseks mänguks Iirimaaga taas Eesti jalgpallikoondisega liitunud Joel Lindpere roll jäi küll keskpäraseks, kuid vaatamata sellele ootab ta edaspidigi kutset koondisse.
«Teises kohtumises olime juba päris head. Loomulikult oli tähtis hoida kaitses kõva, et mitte lasta endale väravat lüüa,» rääkis ta. «Lisaks suutsime aga palli vallata ja lüüa väga ilusa värava.»
Lindperet on palju sarjatud, et ta ei soostunud vahepeal Eesti koondist aitama ja keskendus oma klubikarjäärile. Mängumehe enese hinnangul vääriks ta paremat suhtumist. «Olen mänginud koondises üle 75 korra, lisaks kuulunud viimastel aastatel oma koduklubis põhikoosseisu. Väiksed poisid saadavad mulle pidevalt kirju ja kaarte, järelikult peavad nad minust lugu,» mõtiskles ta. «Mulle on korduvalt öeldud, et olen reetur, kuid mina olen alati tegutsenud nii nagu jaksan.»