E, 3.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Veerpalu ja Lallukka lood: vassimine ja avalikustamine

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Veerpalu ja Lallukka lood: vassimine ja avalikustamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu ja soomlase Juha Lallukka dopingulugudes on palju sarnast, kuid need näitavad ka Eesti ja Soome suusaliidu erinevat suhtumist.
Kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu ja soomlase Juha Lallukka dopingulugudes on palju sarnast, kuid need näitavad ka Eesti ja Soome suusaliidu erinevat suhtumist. Foto: Mihkel Maripuu

Kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu ja Soome suusakoondise realiikme Juha Lallukka dopingulugudes on palju ühist, kuid kardinaalselt erinev on rahvuslike alaliitude reaktsioon ja tegutsemine.

Soome suusajuhid, kellel oli võimalik võtta õppust varasematest märksa suuremate mastaapidega dopinguskandaalidest, loobusid salatsemisest ja vassimisest. Nad vastasid ajakirjanike küsimustele nii täpselt, kui karmid dopingureeglid lubavad, sanuti ei viskunud nad usust pimestatuna sportlase kaitsele, vaid pigem püüdsid ala maine päästmiseks end temast distantseerida.

Eesti suusajuhid tegutsesid risti vastupidi – nad võtsid ametliku seisukoha, et usuvad Veerpalu väiteid puhtusest, ning vähemalt esialgu seisti vankumatult sportlase ja tema treeneri Mati Alaveri selja taga.

Erinevalt reageeris ka üldsus. Eestis asus suur hulk inimesi Veerpalu toetama, nad kinnitasid avalikult, et usuvad suusa­mehe süütusesse. Soomes ei tekitanud Lallukka juhtum ja tema väited tavaliste inimeste hulgas kuigi suurt vastukaja – suurest toetuskampaaniast polnud juttugi.
Postimees võrdles Veerpalu ja Lallukka dopingujuhtumi nelja detaili.

Juhtunu avalikustamine

Pärast seda, kui ajakirjanikeni jõudis info Veerpalu positiivsest dopinguproovist, üritati uudisele saada kinnitust sportlaselt, treenerilt ja alaliidult. Kõik eitasid juhtunut – mingit positiivset dopinguproovi pole olnud. Eitamist jätkati ka siis, kui meedia otsustas pärast kuu kestnud ootust oma informatsiooni avalikkuse ette tuua. Ülestunnistusega esineti alles siis, kui salata oli juba võimatu.

Soome suusaliidu juhid vältisid valetamist. Ajakirjanike küsimuse peale kinnitas alaliidu juht Matti Sundberg, et üks Soome koondise suusataja on andnud positiivse A-proovi. Sportlase nime ta aga ei avalikustanud – seega käituti vastavalt reeglitele.

Patustaja nimi sai kinnitust siis, kui YLE ajakirjanikud said teada, et B-proovi avamise päeval saabus Helsingi dopingulaborisse just Lallukka.   
 
Sportlase reaktsioon

Nagu positiivse dopinguproovi andnud sportlastele tavaks, eitasid Veerpalu ja Lallukka dopingu kasutamist. Nii on toiminud varem sajad, kui mitte tuhanded patustajad.

Pärast meedias ilmunud esimesi dopingule viitavaid artikleid hoidis Veerpalu madalat joont. Alles siis, kui ülestunnistust polnud võimalik edasi lükata, korraldas rahvuskangelase staatuses Veerpalu alaliidu toel pressikonverentsi, kus luges paberilt maha avalduse, kinnitades, et pole kunagi keelatud aineid tarvitanud.

Selle aasta Eesti tähtsaimal pressikonverentsil istusid koos kahekordse olümpiavõitjaga ühe laua taga advokaat, suusaliidu tippjuhtkond, treener ja teadlane, kes alustas kohe positiivse proovi usaldusväärsuse õõnestamist.

Lallukka positsioon ühiskonnas pole Veerpalu omaga võrreldav, seepärast polnud tema tegutsemises suursugusust. Sisult oli aga ülestunnistus Veerpalu avaldusega sarnane. Ajakirjandusega otse suhtlemast loobunud Lallukka saatis sponsoritele kirja, milles tunnistas, et tema dopinguproov oli positiivne. Kuid samas kinnitas, et pole keelatud aineid tarvitanud.

Kuna Lallukkal oli võimalik Veerpalu loost õppida, palkas ta sarnaselt eestlasega appi tippspetsialistid, kes peavad aitama tõestada, et mehe kasvuhormooni looduslik tase on tavatult kõrge. Abilistest tuntuim on hollandlane Douwe de Boer, kes lisaks Veerpalule on dopingusaagas nõustanud ka rattur Alberto Contadori ja Soome suusatajat Kaisa Varist.

Lallukka ja Veerpalu valisid oma süütuse tõestamiseks sarnase tee – esmalt nõuda õigust FISi dopingupaneelis, seejärel pöörduda aga rahvusvahelise spordiarbitraaži poole.   

Alaliidu reaktsioon

Pärast ajakirjanduses ilmunud esimesi kahtlustusi, et Veerpalu on andnud positiivse dopinguproovi, tegid Eesti Suusaliidu ametnikud kõik, et tõde ei pääseks päevavalgele – viidates dopinguteema menetlusreeglitele, järgnes nende poolt üks vale teisele. Kui aga salgamine osutus võimatuks, asusid alaliidu juhid sportlase selja taha. Veerpalu olevat neile kinnitanud, et pole dopingut tarvitanud, ja neil polevat vähimatki põhjust teda mitte uskuda.

Soome suusakoondise peatreener Magnar Dalen distantseeris end Lallukkast kohe pärast halva uudise ilmumist. Treenerile tegi otsuse kergemaks see, et Lallukka oli süsteemiväline sportlane, kes harjutas tihti koondisest eraldi. «Minu jaoks pole ta tavaline koondislane, ma ei saa tal pidevalt silma peal hoida,» märkis Dalen. Küll aga oli Lallukka piisavalt koondislane möödunud talvel MMil, kus ta aitas Soome teatenelikut ja saavutas 50 km distantsil 8. koha.   

Sponsorite reaktsioon

Enne Veerpalu juhtumit oli suusaliit oma sponsorprogrammide poolest üks Eesti edukamaid spordialaliitusid, kus sportlastele olid tagatud kõik hüved – korralik stipendium, head treeninguvõimalused ja vabaks liiklemiseks auto.

Pärast Veerpalu dopingu­skandaali kinnitasid kõik suurtoetajad, et vähemalt esialgu ei kavatse nad suusatamisele selga pöörata.

Oma osa võis selles olla ka Facebookis loodud Veerpalu toetuskommuunil, mille liikmeiks oli 75 000 inimest. Kes julgeks riskida nii suure hulga inimeste pahameelega… Kuna Veerpalu teatas juba enne dopingusaaga avalikustamist tippspordist loobumisest, polnud ta enam ise otseselt sponsoritega seotud.

Lallukka saatis aga kolmapäeva õhtul oma toetajatele kirja, kus teatas otsusest lõpetada nendega koostöö. Ta märkis, et on olukorras, kus teda ei usuta ja tal puudub võimalus end kaitsta.

Märksõnad
Tagasi üles