Todt: viime ralli juurte juurde tagasi

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit külastanud Rahvusvahelise Autoliidu FIA presidendil Jean 
Todtil jagus siinse mootorispordi ja sportlaste kohta palju kiidusõnu.
Eestit külastanud Rahvusvahelise Autoliidu FIA presidendil Jean Todtil jagus siinse mootorispordi ja sportlaste kohta palju kiidusõnu. Foto: Toomas Huik

Viisteist hooaega Ferrari vormel-1 meeskonna juhtfiguur olnud ja alates 2009. aastast Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) presidendi toolil istuv Jean Todt leidis Eesti visiidil siinse autospordi kohta vaid kiidusõnu.



Seoses Eesti autospordi 90 aasta juubeliga Tallinna saabunud Todt oli end kurssi viinud ka siinsete parimate mootorisportlaste tegemistega. 65-aastane prantslane teadis täpselt, et 18-aastane tulevikulootus testis Abu Dhabis Renault’ vormelit. Samal ajal nimetas ta suuri mootorisportlasi ritta pannes ja hinnates nende panust liiklusohutuse suurendamises ka Markko Märtini nime.

«Teie sõitja Kevin Korjus osales Lotus Renault’ vormeli testimisel Abu Dhabis ja tal läks seal hästi. Teil on olnud häid rallisõitjaid ning loodetavasti on teil tulevikus ka vormel-1 piloot,» määris Todt eestlastele mett mokale. «Mul on hea meel näha, et nii väiksel riigil on sedavõrd tugev autospordi tase. Siin on andekaid sõitjaid, nagu ka Soomes.»

Autoralli tagasi ajaloo juurde

Kui Korjust soovitakse tulevikus näha vormel-1 masina roolis, siis samamoodi loodetakse autoralli MM-sarjas suuri tegusid Ott Tänakult. Sellega seoses pakub siinsele publikule kindlasti huvi, kas Eestis võiks kunagi näha MMi tasemel võidukihutamist. Teatavasti on räägitud isegi projektist, kus üks ralli läbiks nii Poolat, Leedut, Lätit kui Eestit.

«Olen sellest kuulnud ja kõik riigid on väga motiveeritud. Tahame ka MMi programmi värskendada,» sõnas Todt, kuid lisas, et Euroopas on praegu väga palju rallisid ja seetõttu otsitakse uusi korraldajaid pigem mujalt maailmast.

Samas on FIA-l plaanis käima lükata Euroopa meistrivõistlused, kus eestlastel, lätlastel, leedulastel ja poolakatel oleks kindlasti oma koht. Lisaks tehakse pidevalt tööd, et muuta atraktiivsemaks eestlastele südamelähedast autoralli WRC-sarja.

Vormel-1 ühtlasem

«Meil on olemas programm, kuidas olukorda parandada. Nagu kõik teame, maailma majanduses on olnud kriis ja see on mõjutanud kõiki. Tahame edaspidi tulla rohkem tagasi ajaloo juurde ja teha ka öiseid võistlusi,» rääkis Todt. «Olukord on samas ka paremaks läinud. Sarjaga liitus ju Mini ning varsti on ühinemas ka Volkswagen.»

Sarnaselt autoralliga liigub FIA presidendi arvates õiges suunas ka vormel-1 ning viimasel ajal tehtud reeglite muudatused on tulnud pigem kasuks kui kahjuks.

«Sel aastal tegi Pirelli rehvitootjana head tööd, tänavu oli ka rohkem show’d ja möödasõite. Liigume õiges suunas ja tehtud otsused on olnud õiged,» avaldas Todt. Ta leidis, et vormel-1 sari on muutunud seetõttu ka ühtlasemaks.

Samas teavad kõik spordisõbrad, et tänavune hooaeg on kulgenud 24-aastase sakslase Sebastian Vetteli valitsemise tähe all. Nüüdseks kahekordne maailmameister on sel aastal 18 etapi jooksul võitnud 11 GPd ning kvalifikatsioonis on ta parim olnud 14 korral.

«Võime selle puhul Vettelile ja Red Bullile õnne soovida. Nad on teinud suurepärast tööd, see tähendab, et teised peavad järelikult rohkem pingutama. Arvan, et järgmine aasta saab olema teistsugune,» põhjendas FIA president. «Tänavused paar viimast sõitu on näidanud, et konkurents võidu peale on väga tihe. Võite on jagunenud ka McLarenile ja Ferrarile.»

Todt jagas eile kiidusõnu küllaltki lahkelt. Hea sõnaga pidas ta meeles ka oma endist hoolealust, praegu autoralli MM-sarjas osalevat 2007. aasta vormel-1 sarja maailmameistrit Kimi Räikköneni. «Tema poolt oli väga vapper samm minna rallit sõitma. See oli väga hea näide selle kohta, et kui oled parim vormeliroolis, siis rallis ei garanteeri see midagi,» arvas Todt.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles