:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/18/11427862t1hce39.jpg)
Kettaheite hea poiss ja paha poiss lõpetasid karjääri. Nõnda võttis kettaheitja Robert Harting nädal tagasi kokku enda ja Gerd Kanteri eduka sportlastee lõpu.
Tellijale
Robert Harting Postimehele: Gerd on Eestis elu lõpuni kangelane, mina aga Saksamaal kindlasti mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahtsin alati lõpetada karjääri noorelt. 33-aastaselt, mitte nagu Gerd. See on ikka uskumatu. Kohe on ta 40-aastane ja mida ta siis teeb?» pärib Harting suurte silmadega. «Aga võib-olla see ongi Eestis erinev. Gerd on Eestis ilmselt elu lõpuni kangelane, mina aga kindlasti mitte. Saksamaal nii ei juhtu.»
Kuigi Hartingu karjääri viimane tiitlivõistlus tõi kodusel Berliini olümpiastaadionil kohale täismaja ning staadion seisis tema nime skandeerides püsti, tunneb Harting, et peagi vajub kaheksakordne tiitlivõistluste medalist unustuse hõlma. «Meil on nii palju edukaid spordialasid. Muidugi on tore tulla kettaheites olümpiavõitjaks, aga jalgpalli MM-tiitel tähendab ikkagi rahvale palju enam,» räägib ta.