Lihamäed, dopingukütid ja imemees Koovit

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moment enne lavaleminekut: lihased tuleb üles pumbata, et kohtunikele              kõik ilusti välja paistaks.
Moment enne lavaleminekut: lihased tuleb üles pumbata, et kohtunikele kõik ilusti välja paistaks. Foto: Priit Simson

Tallinnas peetud klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustel valati verd, higi ja pisaraid, kuid lõpptulemus oli nauditav – eestlased said võistluse korraldamisega ilusti hakkama ning tasuks jäi koduõuele MM-kuld.


Nokia kontserdimaja koridorides avanes sel nädalavahetusel tavapärasest kuidagi teistmoodi pilt. Muusikaetenduste või muude ürituste ajal liiguvad sulle enamasti vastu tavavormis (loe: vormist väljas) inimesed, kuid seekord oli olukord teine. Polnud vahet, kas vaatad vasakule või paremale, otse või tagasi: igal pool vaatasid sulle vastu musklis mehed või kenad vormis naised. Need olid aga üksnes muljed eesruumidest. Klassikalise kulturismi maailmameistrivõistluste tagatubades võis tavainimene ennast võimsate lihamägede kõrval päris väikesena tunda.

Poolel teel trepist alla võistlejate riietusruumidesse kõndides võis ühel uksel näha paljusid värisema panevat kirja «Dopingukontroll».

Paar nädalat tagasi anti teada, et Tallinnas peetaval MMil saab dopinguküttide graafik olema eriti tihe, kuna seekord võetakse tavapärasest märksa rohkem proove.

«Kuuldavasti jäi selle uudise peale näiteks pool Venemaa koondist tulemata. Mõned delegatsioonid ütlesid aga terves koosseisus võistlemisest ära,» avaldas üks Eesti koondislane.

Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann pani avakõnes sportlastele südamele: fair play reeglid ja range kontroll peaks garanteerima, et petturite arv on viidud miinimumini.

Garderoobides vaatasid sulle vastu pruunid tegelased,

ainult välkuvatest silmavalgetest sai aru, et tegemist on inimese, mitte mõne kujuga. Samuti mitte neegri, vaid oma naha tumepruuniks võõbanud valge mehega. Enese pruunistamine kuulub kulturismi juurde täpselt samamoodi nagu lihaste kasvatamine. Tumedam nahk toob lihased esile ja nii käiakse kas solaariumis, kasutatakse spreipäevitust või mäkerdatakse end kokku spetsiaalse möksiga.

«See pole üldse odav lõbu. See väike tuub maksab 64

eurot. Varem tellisime palju odavamat USAst, kuid selle keelas Euroopa alaliit ära. Eks see on puhas äri,» nurises Eesti koondislane Meelis Susi.

«Ja kulturist peab selle ju ise kinni maksma. Meid ju riik praktiliselt ei toeta. Kujutage ette, kui Eesti suusataja peaks ise määrde treeningule kaasa võtma,» lisas Imre Vähi.

Isegi keelatud aineteta on tuube, topse, pudeleid ja muud pudipadi garderoobides kastide viisi. Vormi ajastus tippvõistluseks on ülimalt tähtis. Üks möödapanek ja terve aasta töö võib kokku variseda. Klassikalises kulturismis hinnatakse eelkõige proportsioone, mis teeb eriti oluliseks, et laval kõik klapiks.

«Sul võib olla hirmus suur ülakeha, aga kui jalad on sellega võrreldes nagu tikud, siis head kohta ei tule,» selgitas Susi.

Nii on täiesti tavaline, kui vahetult enne lavale minekut end veel viimast korda üles pumbatakse. Mõni teeb kätekõverdusi, teine tõstab hantleid, kolmas tõmbab lõuga. Peamine on see, et laval kõik kaunis välja paistaks.

Eestlased olid selles edukad. Raigo Kuusnõmm (–171 cm), Imre Vähi (–175 cm), Taavi Koovit (–180 cm)  ja Janar Rückenberg (üle 180 cm) jõudsid oma kategoorias finaali, Eesti sai riikide arvestuses Poola järel teise koha ja mis kõige olulisem – varem kaks korda Euroopa meistriks kroonitud Koovit võitis MM-kulla. Veel sel aastal 42-aastaseks saav Koovit tõmbab võiduga karjäärile joone alla.

«Uskumatu! Ausalt öeldes ei julgenud ma nii kõrgelt unistada, aga olen rõõmus seda enam, et karjäär saab nüüd läbi,» säras võidumees. «Olen seda juba varem avalikult välja öelnud ja pole paremat viisi lõpetada.»

TABLOO
Klassikalise kulturismi
MM Tallinnas (finaalid):

+180 cm: 1. Jerzy Pisulski (Poola), 2. Ersin Adakli (Türgi), 3. Mateusz Kolkowski (Poola), 4. Andrei Lopušanski (Aserbaidžaan), 5. Janar Rückenberg, 6. Sandi Imerovic (Horvaatia)
–180 cm: 1. Taavi Koovit, 2. Murat Demir (Saksamaa), 3. Aristidis Nikolopoulos (Lõuna-Aafrika Vabariik), 4. Mohsen Ghorannevis (Iraan), 5. Aleksander Kamenskin (Venemaa), 6. Thomas Schnelldorfer (Saksamaa)
–175 cm: 1. Kim Myung Sub (Lõuna-Korea), 2. Aleksander Barbašin (Venemaa), 3. Younes Laroussi (Maroko), 4. Mariusz Balazinski (Poola), 5. Imre Vähi, 6. Arash Fattahi (Iraan)
–171 cm: 1. Konstantin Paskalev (Bulgaaria), 2. Damian Witkowski (Poola), 3. Amir Aliabadi (Iraan), 4. Ha Yongin (Lõuna-Korea), 5. Raigo Kuusnõmm, 6. Fernando Gornals (Hispaania)
–168 cm: 1. Tomas Lukac (Tšehhi), 2. Suguru Kamada (Jaapan), 3. Koray Uçar (Türgi), 4. Robert Horvat (Horvaatia), 5. Song Jaepil (Lõuna-Korea), 6. Disic Milos (Serbia)
Riikide arvestus: 1. Poola, 2. Eesti, 3. Lõuna-Korea

MK-võistluse võitjad:
Athletic Fitness, mehed: Ako Rahim (Rootsi)
Athletic Fitness, naised: 1. Esta Pilt
Meeste kulturism: Ott Kiivikas
Naiste bodyfitness + 163 cm: Tatjana Mihheitšik (Ukraina)
Naiste bodyfitness - 163 cm: Olga Muntian (Ukraina)
Meeste fitness:  Oleg Anissimov
Naiste fitness: Tatjana Dvortsova (Venemaa)
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles