Jalgpall oli 80ndatel hullumeelne. Liverpooli pikaaegne põhiväravavaht Bruce Grobbelaar võitis kokku klubiga 13 erinevat tiitlit, aga pidi oma 440 mängu jooksul samas kannatama, kui teda loobiti kartulite, noolte, piljardikuulide ja žilettidega. Lisaks elas mees üle kaks staadionitragöödiat – Heyselis (39 hukkunut) ja Hillborough’s (96). Kõik see kahvatub aga Grobbelaari sõjas kogetu kõrval.
Liverpooli legend meenutab: pärast inimese tapmist ei ole sa enam ise samasugune
Grobbelaar andis hiljuti põhjaliku intervjuu BBC’le, mis on igati väärt lugemine. Toome siinkohal sealt välja kõige dramaatilisema episoodi. Nimelt pidi jalgpallur iga rodeeslase (praegune Zimbabwe) kombel läbima 11-kuulise sõjaväeteenistuse ja see paigutas ta 70ndate lõpus keset kodusõda.
«Need mälestused on veidi tuhmunud, aga vahetevahel, olles tagasi Aafrikas koos oma semudega, siis neile väga meeldib sellest ajast rääkida. Mulle mitte,» selgitas Grobbelaar. «Pärast seda on kaks-kolm nädalat, kui ma kattun külma higiga ja ärkan öösel jälle nende tunnetega.»
Hilisem tippjalgpallur kaotas lahinguis kolm lähedast sõpra ja pidi ka ise vaenlastelt elu võtma. «Sa ei ole enam sama inimene, kui kord seda teinud oled,» nentis Grobbelaar. «Sa pead nende tagajärgedega terve oma elu elama.»
Grobbelaari sõnul hoidis just sport tema vaimset tervist. «Läbi aastate olen ma olnud väga õnnelik, et ma ei langenud depressiooni, sest jalgpall päästis mu elu,» on endine väravavaht veendunud. «Kui ma sõjaväest pääsesin, sain jalgpallile keskenduda ja see viis mu mõtted seal juhtunust kõrvale.»