Jää, see on teadus! Juveliiritöö nõuab tipptehnoloogiat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mark Callan lükkab 350 kilo kaaluvat ja 20 000 eurot maksvat žiletitera.
Mark Callan lükkab 350 kilo kaaluvat ja 20 000 eurot maksvat žiletitera. Foto: Tairo Lutter

Jääl ja jääl on vahe. «Curling’ujää on täiesti teine loom. See peab olema sada protsenti sile. Hokis või iluuisutamises ei huvita see ideaalne tasasus kedagi, kui neil vaid on, mille peal uisutada,» selgitab korduvalt olümpiamängudel curling’uareeni taseme eest vastutanud šotlane Mark Callan. «Minu töö on garanteerida, et tegu on oskus-, mitte õnnemänguga.»

Callan veetis möödunud nädalavahetuse Eestis, kuna siin toimus segapaaride MK-etapp. Järgmine kord on tal Tallinna asja 16.–24. novembrini, kui Tondiraba jäähallis peetakse Euroopa meistrivõistlusi. Kui MK-etappi peeti spetsiaalsetel curling’uradadel, siis EMiks võetakse üle areeni kaks suurt saali. Aga jää saab neil olema sootuks teistsugune kui hokimänguks!

Tagasi üles