/nginx/o/2018/09/24/11443739t1hca87.jpg)
Londonis FIFA auhinnaõhtul parimaks meesjalgpalluriks tunnistatud Luka Modric ei ole praeguse seisuga maailma parim jalgpallur, sest erinevalt FIFA soovist ei pälvi seda aunimetust nende auhinna, vaid Prantsusmaa jalgpalliajakirja France Football poolt välja antava Ballon d’Or’i ehk Kuldse Jalgpalli laureaat.
FIFA küll väga tahaks, et nende konkurss oleks ülim, ja panustab sellesse ka palju raha, aga jalgpallimaailma prestiižseim auhind on 1956. aastast välja antud Ballon d’Or.
Spordiauhinna üliväärtuslik osa on temasse köidetud ajalugu – kui iga laureaat suudab auhinna kehandit kasvatada, suurendab selle mõju ja ahvatlus. Kõigil spordiauhindadel seda õnne pole ja nad surevad loomulikku surma, aga Ballon d’Or sätendab igal aastal sama kiiskavalt või eredamaltki.
Ballon d'Or'i puhul tuleb rõhutada, et 1995. aastani oli tegu Euroopa aasta jalgpalluri auhinnaga, mistõttu ei pälvinud seda kunagi näiteks Pele. Ent esimene reeglimuudatus (1995), mis võimaldas esmalt pretendeerida kõigil Euroopas mängivatel jalgpalluritel, ja teine (2007), mis kaotas igasugused geograafilised piirid, andsid auhinnale uue mõõtme ja elujõu.
Praegune Libreeria president George Weah, Ronaldo (see Brasiilia oma), Zinedine Zidane Luis Figo, Pavel Nedved, Ronaldinho, Fabio Cannavaro ja Kaka on Ballon d’Or’i kaasaegsed laureaadid. Ajaloolist hõngu lisavad legendaarsed Stanley Matthews, Lev Jašin, George Best, Gerd Müller, Johan Cruyff, Oleg Blohhin, Michel Platini, Marco van Basten ja Lothar Matthäus.
Need Ballon d’Or’i laureaadid moodustavad kokku väärikusesülemi, mida ei saa osta rahaga või pälvida kõlavate nimetustega, vaid mis tuleb välja teenida usaldusväärsusega.
FIFA tunamullune käitumine – Ballon d’Or’i ühepoolne eemaletõukamine (2010-2015 andsid France Football ja FIFA Kuldset Jalgpalli välja koostöös) ja rivaalitseva auhinna asutamine ei peegelda seda, vaid upsakust ja isekust. Suutmatust austusega ümber käia maailma jalgpallipärandi ühe kroonjuveeliga, mida Ballon d’Or oma eripärasuses kahtlemata on.
Järgnevalt kaks näidet, miks FIFA-t auhindade osas usaldada ei saa. Esimene pärineb 2014. aasta MM-finaalturniirist, mille parimaks mängijaks tunnistati finaalis kaotanud Argentiina kapten Lionel Messi, kelle esitused play-off’is olid eranditult kahvatud. Küll aga täitis Messi ühe sportlikust printsiibist hoopis tähtsama tingimuse – tema ja auhinna võitja üle otsustanud FIFA sponsoriks oli sama sporditarvetefirma (Adidas).
Teine tänasest auhinnaõhtust, kus aasta ilusaimale väravale omistatava Ferenc Puskase nimelise auhinna võitis Mohamed Salahi värav Evertoni vastu. Oskuslik tribling ja meisterlik löök. Ilus tabamus. Aga aasta parim? Lubage naerda! Salahi tabamus ei kannata ühetki otsast välja võrdlust Cristiano Ronaldo ja Gareth Bale’i käärlöökidega vastavalt Meistrite liiga veerandfinaalis ja finaalis.
Mohamed Salahi võiduvärav:
Cristiano Ronaldo käärlöök:
Gareth Bale'i käärlöök:
Miks Salah võitis? Sest esikoha omanik selgus internetihääletusel, kus terve islamimaailma jalgpallisaadiku Salahi vastu ei saa isegi Ronaldo ja samuti kandidaatide sekka kuulunud Messi. FIFA eelistas massihääletust – klikid meeldivad sponsoritele! – spetsialistide paneelile.
Mis pühitsenuks paremini Maagiliste Madjarite ründeässa Puskase pärandit, kui temanimeline auhind ilusaimale väravale, mille otsustavad tituleeritud vutiässad? Näiteks karjääri lõpetanud Ballon d’Or’i senised laureaadid? See olnuks väärikas lahendus, aga FIFA eelistas kvaliteedile massi.
France Football käib Ballon d’Or’iga ringi nagu silmateraga - kaalutledes, vältides tormakust. See tagabki auhinna prestiiži ja usaldusväärsuse. Järgmine maailma parima jalgpalluri aunimetust kandev mees on just see, kes lisandub detsembris allolevasse loetellu.
Ballon d'Or'i laureaadid:
1956-1960
1961-1970
1971-1980
1981-1990
1991-2000
2001-2010
2011-2017
Esimese jalgpallurina jõudis viie Ballon d'Or'i auhinnani Lionel Messi. Mullu jõudis talle järele Cristiano Ronaldo. Kas seis jääbki viiki?
MIGUEL RUIZ / AFP