/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/04/11469056t1h2352.jpg)
Suurbritannia on käsile võtnud ambitsioonika spordiprogrammi, sest järgmise 15 aasta sees tahetakse võõrustada kuni 60 suurvõistlust. Kroonijuveeliks oleks mõistagi jalgpalli MM-finaalturniir.
Suurbritannia plaanib Brexiti hädasid spordiga leevendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks plaani põhjuseks on Brexit ehk Euroopa Liidust lahkumine. Spordi abil püütakse säilitada oma globaalset mõjuvõimu ja meelitada riiki uusi kaubanduslepinguid. Kolmapäeval avalikustas riiklik spordiagentuur kava, mis peaks leevendama 2016. aasta referendumi tulemusel sündinud otsust mandri-Euroopast lahku lüüa.
Britid kavatsevad tugineda 2012. aasta Londoni olümpiamängude ja jalgpalli Premier League'i rajatud vundamendile. Theresa May valitsus näeb spordi suursündmuste võõrustamises võimalust n-ö pehmet võimu kindlustada.
«Mõtleme sellele, kus meie riik praegu on ja millised proovikivid meid järgmise kümnendi jooksul ees ootavad. Kuidas saaks sport kogu riiki aidata?» rääkis AP-le Suurbritannia spordijuht Simon Morton. «Näib, et üle mitmekümne aasta peab meie riik tegelema pisut iseenda ülesehitamisega.»
Inglismaa usub, et neil on hea võimalus saada endale 2030. aasta jalgpalli MM. Selleks kavatsetakse käed lüüa mitte ainult ülejäänud Ühendkuningriigi ehk Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaaga, vaid ka Iirimaaga.
«Oleme viimased viis aastat rääkinud oma identiteedist. Kas see peitub Ühendkuningriigi tugevuses või selles, kuidas Euroopa või ülejäänud maailm meid näeb?» rääkis Morton. «Brexit on seega äärmiselt oluline mõjutaja. Tahame panna spordi ja spordiüritused tööle selle nimel, et inimesed näeksid Suurbritannia parimaid külgi.»
2026. aasta jalgpalli MM anti hiljuti mäletatavasti USA, Kanada ja Mehhiko korraldada. Juuni keskel vahetult enne tänavuse MMi algust korraldatud hääletusel edestati selgelt Maroko pakkumist. Ühtlasi laieneb MM tosina aasta pärast märkimisväärselt, sest 32 meeskonna asemel jõuab sinna koguni 48 koondist. Brittide meelest on neil hea šanss ühendpakkumise edu korrata.
Inglismaa võõrustas MMi viimati 1966. aastal ja võitis. Pärast seda on MMi korraldamist taotletud kaks korda ning eriti vihaseks ajas sealsed jalgpallijuhid 2018. aasta turniiri andmine Venemaale. Nüüd on läbi viidud uurimus, mis peab näitama, kas reformi üle elanud ja Gianni Infantino juhitav FIFA on usaldusväärsem Sepp Blatteri käe all tolle vastuolulise otsuse teinud organisatsioonist.
«Tuleb tunnistada, et äsja FIFA kasutatud protsesse oli varasemast märkimisväärselt parem ja ennekõike läbipaisvam,» rõhutas Morton. «Kuid kõik mäletavad endiselt, mis eelmise kümne aasta jooksul toimus. Seetõttu viib Inglismaa alaliit läbi uurimise, et teha selgeks, kas meil on üldse mõtet kandideerida.»
Lisaks jalgpalli MMile tahab Inglismaa endale nii meeste kui ka naiste ragbi maailmameistrivõistlusi. Samuti sihitakse kergejõustiku, sulgpalli, poksi, kanuuslaalomi, jääkeegli ja võimlemise MMi korraldusõigust. Kuivõrd tänavu võitsid Suurbritannia ratturid Chris Froome, Geraint Thomas ja Simon Yates kõik kolm suurtuuri, ihkavad britid, et nii Giro d'Italia, Tour de France kui ka Vuelta saaksid alguse just nende riigist. Selles pole midagi ebatavalist, sest näiteks 2014. aasta Tour sai stardipaugu Leedsist ning Inglismaal peeti tervelt kolm esimest etappi. Viimase kaheksa aasta jooksul on Suurbritannias – täpsemalt Walesis ja Šotimaal – peetud kaks korda golfi Ryder Cup ning sedagi üritatakse uuesti endale saada.
Mortoni sõnul on mängus enam kui maine. «Peame jätma maailmale endast mulje kui avatud riigist ja rahvast. See on väga tähtis ka kaubanduslikus plaanis,» märkis ta.