Pojad ja tütred püüavad edukaid isasid üle trumbata

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erki Nool (paremal) annab poeg Robinile teivashüppevõistlusel nõu.
Erki Nool (paremal) annab poeg Robinile teivashüppevõistlusel nõu. Foto: Tairo Lutter

Käbi ei kukkuvat kännust kaugele. Nii ka spordis. Täna algavatele noorte olümpiamängudele Buenos Aireses sõitis kolm sportlast – Margaret Markvardt, Kerr Kriisa ja Greta Jaanson –, kelle isad on teinud omal ajal spordis suuri tegusid. Arter annab ülevaate noortest, kes valinud eduka vanema kuulsusrikka raja. Kes teab, äkki astuvad neist seal tulevikus möödagi?

Markus Poom (19), jalgpalliklubi FC Flora keskpoolkaitsja, Eesti U21 koondise liige.

Isa Mart Poom (46), Eesti jalgpallikoondise väravavaht 1992–2009.

Kuidas laps sporti jõudis? «Markus sündis, kui mängisin Inglismaal Derby Countys. Ta käis emaga sageli mu mänge vaatamas. Derby ja Sunderlandi klubis sai ta olla maskotipoiss ja Watfordi klubis pallipoiss. Ta oli juba väiksena aktiivne, temaga sai aias päris palju palli mängitud. Mäletan, kui ta oli umbes kolmene ja üks löök meie kodu koridoris läks nii tugevaks, et laelamp kukkus alla.»

Kuidas laps oma ala leidis? «Markus oli nelja ja poolene, kui hakkas käima Sunderlandi spordikeskuses kord nädalas jalgpalli ja tennist mängimas. Aga jalgpall meeldis talle rohkem. Seitsmeselt, kui elasime juba Londoni lähistel, läks ta kohaliku väikeklubi Hadley Rangersi trenni, kus mängis ühes võistkonnas [Hollandi koondislase] Dennis Bergkampi pojaga. Seejärel pääses Watfordi akadeemiasse, kus mängis põhikooli lõpuni 2010. aastal.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles