Lunastajarüüd tõrjuv Sappinen: kui konkurents on kõva, tuleb minul järelikult olla veel parem

Suvel Hollandi esiliigasse Den Boschi klubisse siirdunud ning seal kaheksa mänguga juba viis väravat löönud Eesti jalgpallikoondise ründaja Rauno Sappinen sõnas enne mängu Soomega, et tunneb end enesekindlalt, kuid juttudest, kuidas ta tuleb ja vastastel võrgud täis lööb, end häirida ei lase.

«Klubi juurde jäämine tuli väga palju kasuks. Olin seal paar nädalat olnud ja kui oleksin veel nädalaks-kaheks ära tulnud, oleks treener ilmselgelt mängitanud teist mängijat ja küllap oleks see ka minu olukorda mõjutanud. Konkurents on muidugi praegugi olemas – kui teine mees kasutab võimaluse hästi ära, tuleb järelikult minul olla veel parem!

Kindlasti mõjutab hea hoog vaimset valmisolekut. Aga kui sa pole ka mitu mängu väravat löönud, pead ikka enesekindel olema. Belgias nägin ka treenides, et suudan sel tasemel mängida. Lihtsalt teatud asjad ei klappinud. Nüüd tuli uus võimalus ja õnnestus see ära kasutada,» sõnas ta.

Mida Hollandi esiliiga tase endast kujutab? «Palju on liigas noortemeeskondi, aga kõik on palliga väga-väga head. Kui aga mängisin näiteks Rotterdami Sparta vastu, olid neil väga kogenud keskkaitsjad. Samas ei ütleks, et vahe oli väga suur. Tehniliselt on kõik väga head ja väga tugevad mängijad, ühtegi lihtsat mängu ei ole seni olnud.»

Mida arvab Sappinen aga sellest, et temas võidakse näha koondise päästjat? «Endale ma ise mingeid pingeid peale ei ole pannud. Kui kuskil mujal sellest räägitakse, siis räägitakse, aga minu ülesanne on ennast sellest mitte häirida lasta ja keskenduda enda tööle,» lausus ta.

Väravavaht Mihkel Aksalu pidi esmalt vastama küsimusele, kui palju mõjutab keskkaitsjate vahetumine tema ettevalmistust mänguks. «Eks ikka. Kui tulevad uued ründajad, on ka meie poolkaitsjatel elu teistsugune. Aga selleks tulemegi juba täna kokku, et võimalikult palju minuteid treeningväljakul veeta. Õnneks pole ühtegi sellest meest, kes oleks koondises esmakordselt. Kõik teavad süsteemi, teavad taktikat. Üritame võimalikult hästi treeningud läbi viia ja saada sünergia käima, loodetavasti tuleb see ka mängus esile.»

Eelmistele konondisemängudele tuli ta vastu pingi-, nüüd aga põhimehena, sest on neljas viimases mängus taas SJK väravas seisnud. Mis muutus? «Klubis ei muutunud vahepeal mitte midagi, kõik on täpselt samamoodi. Lihtsalt pandi mind mängu. Peatreeneriga pole mina sellest rääkinud ja tema pole minuga sellest rääkinud. Ei siis, kui mind pandi pingile, ega ka nüüd, kui platsile. Mis neid asju ikka arutada? Vaevalt ükski peatreener soovib öelda, et panen su pingile, sest teine mees on parem. Need, kes hetkel meeskonda aidata ei saa, on tavaliselt pingil ja mingi põhjusega. Kõik on täiskasvanud inimesed, neid asju ei pea üksteisele selgitama,» sõnas Aksalu.

Oli tagasi platsile pääsemine üllatus? «Jah ja ei. Arvestades, et enne eelmisi koondisemänge ma ei mänginud ja teine väravavaht oli teinud nullimängu, siis oli. Aga samas oled samasugust mustrit täheldanud ka varem. Kõikidel mängijatel on see küllap koduklubi juures tavaline praktika. Ma esimest aastat ei mängi jalgpalli, seda on varemgi juhtunud. Loodetavasti aastaid mängimiseks jätkub, nii et kindlasti juhtub seda veel!»