Ratasepp liigub maailmarekordi graafikust kiiremini, ent leidis uue murekoha

Merili Luuk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rait Ratasepp
Rait Ratasepp Foto: Facebook / Rait Ratasepp

20-kordse ultratriatloni 17. päeva alustav Rait Ratasepp on Fuerteventura raskel rajaprofiilil näidanud enneolematut kiirust, pannes ohtu 2016. aastal laugel rajaprofiilil Šveitsis David Clampi poolt püstitatud maailmarekordi.

Kehtiv maailmarekord on püstitatud ajaga 252:21.16. Maailmarekordi graafikus püsimiseks peaks Ratasepp finišeerima iga päev keskmiselt alla 12 tunni ja 37 minuti. Ratasepp on aga kõik seni tehtud 16 järjestikust täispikka triatloni läbinud alla 12 tunni.

Rekordiline oli 14. päev, mil Ratasepp, pärast 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,195 km jooksu ületas finišijoone ajaga 11:31.46, seejuures tehes oma kiireima maratoni - 3:35:23. Kõige kauem on Ratasepal täispika triatloni läbimine aega võtnud 11 tundi, 59 minutit ja 14 sekundit - seda katsumuse 16. päeval.

Ratasepp on 20kordse ultratriatloni vältel püstitanud juba kaks rekordit. Esiteks, enim järjestikel päevadel täispikke triatlone läbinud inimene Kanaari saarte ülirasketest oludes. Varasemalt on Kanaaridel läbitud seitsmel päeval seitse ironman-distantsi. Teiseks, Ratasepa isiklik ja samas ka Eesti rekord - enim täispikke triatloneid järjestikusel päeval. Kuni 20-kordse ultratriatlonini oli Ratasepp läbinud 10 päeval 10 täispikka triatlonit. Nüüd nihutab Ratasepp iga päevaga oma rekordi piiri üles poole.

Päevi vaadates võiks öelda, et enam pole lõpuni palju minna, ent Ratasepp võtab katsumust päev korraga ega luba suurt rõõmustamist enne kui on 20. päeva finišis. Seda sellepärast, et iga uus päev võib tuua välja ultratriatloniga seotud uue murekoha, mille peale esmalt ei ole osanud mõeldagi.

Näiteks pidi Ratasepp tegelema sadulaga, mis osutus pärast sadu järjestikku läbitud kilomeetreid ebasobivaks ning tekitas hõõrdumist. Samuti ilmnes, et rattakingade kulunud klotsid mõjutasid ebasoodsalt mõndasid jalalihaseid, millest tulenevalt on jooksurajal tunda andnud nii säärelihas kui ka reie tagaosa.

«Neljandal kilomeetril hakkas reie tagaosa krampi lööma. Sellist kannatamist polegi varem olnud, aga on väga positiivne, et suutsin nii keerulistes oludes läbida maratoni 3 tunni ja 45 sekundiga. Homse osas ei oska midagi ennustada. Kõigepealt tuleb jalad korda saada. Tulemas on väga tuulised ilmad,» rääkis Ratasepp pärast 16. päeva lõppu.

20 päeva jooksul peab Ratasepp ujuma 76 km, sõitma ratast 3600 km ja jooksma 844 km. Ultratriatleet on tänaseks läbinud 60,8 km vees, 2880 km rattal, sh ületanud rattarajal neli Mount Everesti ehk võtnud 36 608 tõusumeetrit, ning jooksnud 675,2 km.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles