Uus alaliidu president tõi välja Eesti golfi valukohad
9. oktoober 2018, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/09/11483698t1h207c.jpg)
Eesti golfiklubisid ja mängijaid ühendava Eesti Golfi Liidu (EGL) üldkogu valis 8. oktoobril ühehäälselt liidu uueks presidendiks järgmiseks kolmeks aastaks Qvalitas Arstikeskus AS ja Unimed Grupi nõukogu liikme Erki Mölderi.
Mölder on peamiselt tervishoiuvaldkonnas tegutsev ettevõtja, kes on varasemalt juhtinud Quattromedi ning TREV-2 ja kuulunud Teenusmajanduse Koja juhatusse. Muude kohustuste kõrval täidab Mölder ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu esimehe rolli.
EGLi andmetel on hetkel Eestis kümme avalikku golfiväljakut, golfi harrastab aktiivselt üle 3000 inimese ning golf toob Eestile sisse umbes viis miljonit eurot turismitulu. Potentsiaali on aga Mölderi sõnul palju rohkemaks: «Golfi imidž Eestis ei ole kaasas käinud ala arenguga maailmas – golfi peetakse Eestis kahjuks jätkuvalt väikese seltskonna kalliks lõbuks. See ei pea nii olema – golf on rahalises mõttes kättesaadav palju suuremale osale elanikkonnast, kuid inimesed pole seda lihtsalt veel enda jaoks leidnud. Üheks minu eesmärgiks on golfi toomine inimestele lähemale. Võin kinnitada, et see sobib nii vanemaealistele kehalise aktiivsuse säilitamiseks, kui ka lastele füüsiliste oskuste ja koordinatsiooni arendamiseks.»
Teiseks valukohaks on golfi harrastamise võimaluste ebaühtlane jaotus Eestis. Kui Tallinna ja Pärnu ümbruses, Saaremaal ja Kagu-Eestis on golfi infrastruktuur välja arendatud, siis näiteks Kirde-Eestis see sisuliselt puudub. «Ma loodan, et lähiaastatel suudame käivitada ka protsessid, et üle Eesti oleks golf paremini kättesaadav,» sõnas Mölder.
Kolmandaks Mölderi eesmärgiks on sektorisisene suurem koostöö nii teenuste arendamiseks, kui golfimängijate kogukonna kasvatamiseks. «Minu esimeseks sammuks on kohtumine kõikide klubide ja väljakute esindajatega, et ennast täpselt nende majandusliku olukorra ja tulevikuplaanidega kurssi viia. Selle baasil on mul soov aasta lõpuks juba konsensuslik plaan avalikkuse ette tuua. Väga palju sõltub erinevate poolte valmisolekust arutada tegelike probleemide teemal.»
Viimase valukohana tõi Mölder välja Eesti golfi vähese orienteerituse saavutusspordile. Seni on klubid pusinud noorsportlaste arendamisel omaette. Ma usun, et ressursside ja ponnistuste ühendades, on võimalik rohkem saavutada. 5-7 aasta pärast peaks Mölderi visiooni kohaselt vähemalt kolm sportlast olema maailma parima 500 amatöörsportlase seas ning ehk õnnestub ka tänastest noormängijatest 1-2 profisportlast kasvatada.