Milline on Eesti seisukoht autospordimaailma lõhki ajanud küsimuses?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Selline peaks välja nägema tulevast aastast ilmavalgust nägev W Series vormel.

FOTO: wseries.com

Eilse päeva vapustavaim autospordiuudis oli vormelisarja W Series loomine. 2019. aastast startiv sari on mõeldud vaid naistele ja seal osalemine on kandideerimisprotsessi läbinud daamidele tasuta. Vapustav on täpne omadussõna, sest arvamused langesid rängalt kahte leeri – kes kiitis heaks naistele suurema tähelepanu andmise, kes ahastas, et neiud ei vaja erikohtlemist ja peaksid tippu kerkima meestega võrdsetel alustel. Viimaste sekka kuulub ka Eesti esindaja Rahvusvahelise Autoliidu FIA naiste mootorispordikomisjonis, Simone Viidas.

Tuleval aastal alustav W Series annab 18-20 naissõitja kätte 1,8-liitrise turbomootoriga Tatuusi F3-kerel baseeruvad võistlusmasinad. Võistlussarja avahooaja auhinnafond on 1,5 miljonit dollarit ehk 1,3 miljonit eurot, millest üldvõitjale kuulub kolmandik. Sarjas võistlemise võimaluse saavad naised, kes läbivad füüsiliste ja vaimsete testide sõela, kus neid hindavad teiste seas endine F1-piloot David Coulthard ja kuningliku vormelisarja läbi ajaloo edukaim autodisainer Adrian Newey. Kõige selle eesmärk on anda naisvõidusõitjatele parem platvorm vormelimaailmas kanda kinnitada ja anda neile platvorm kunagi F1-auto roolimiseks.

Kas selle eesmärgi täitmiseks valiti ka õige lahendus, on küsitav. Näiteks Sauberi tiimi testisõitja Tatiana Calderon on võistlussarjale oma õnnistuse andnud, sest näeb selles võimalust kiiretel naistel esile kerkida. Tänavu Ralf Aroni ja Jüri Vipsiga F3 EMil kihutav Sophia Flörsch kommenteeris aga, et kuigi ta nõustub, et mootorispordi juurde on vaja tuua rohkem naisi, on valitud lahendus, nende omaette sarja eraldamine, täiesti väär lähenemine.

Simone Viidas.

FOTO: Liis Treimann

«Minulgi on selle sarja pärast segased tunded, sest minu jaoks on alati olnud mehed ja naised võrdsed,» selgitas oma emotsioone uue võistlussarja kohta Simone Viidas. «Minu arvates ei ole meeste ja naiste eraldamine lahendus. Mootorisport ongi üks nendest aladest, mis on näidanud, et seal ei loe võistleja sugu. Kui üldse, siis on keskpärastel naistel lihtsam saada sponsoreid, kui meestel, sest neid on vähem ja nad on toetajatele seetõttu ahvatlevamad. See sari justkui näitaks, et naised polegi võimelised meestega võidu sõitma.»

Viidase arvates tuleks sarjas pakutav auhinnaraha ja ka selle käivitamiseks kuluvad kümned miljonid eurod suunata hoopis rohujuuretasandil mootorisporti. «Näiteks Susie Wolffi (endine Williamsi testisõitja – V.V.) «Dare to be diferent» kampaania, et saada noori ja hakkajaid tüdrukuid ala juurde. Paljudel puudub üldse teadmine, et nad saaks millegi sellisega tegeleda,» rääkis Viidas.

«Üks uue sarja miinus on ka see, et sealt saadud auhinnaraha on vaid lühikese aja abi. Mis siis pärast seda edasi saab?» lisas ta. Võitjal peaks jaguma piisavalt finantse, et järgmisel hooajal võistelda näiteks F1 sõsarsarjas GP3, mis F3-sarjaga liidetakse.

Viidas nendib siiski, et kui uut sarja ei proovita, siis ei saagi kunagi teada, kas sellest ka reaalselt kasu on. «Tõesti, hetkeseisuga ei ole meil tippnaissõitjaid ja lisaks annab see hea võimaluse juba praegu aktiivsetele naistele võimaluse kellegi teise rahakotil sõita. Aga kas see ka reaalselt aitab naistel F1-sarja jõuda, seda näitab alles aeg.»

Noore eestlanna sõnul pani uudis naiste võistlussarjast tedagi mõtlema, et kas oleks mõtet sinna suunas pürgida. Lähiajal ta seda ilmselt siiski ei suudaks, sest F3 roolimine vajaks varasemat vormelikogemust, Viidas liikus aga kartidelt otse kereautodele.

Viimati nägi F1-sarjas naissõitjat stardijoonel 1976. aastal, kui Lella Lombardi sai Austria GP-l 12 lõpetaja seas viimase koha, kaotades võitnud John Watsonile nelja ringiga.

Tagasi üles