:format(webp)/nginx/o/2018/10/21/11515536t1hcdd8.jpg)
Gibraltari jalgpallikoondis oli ametlikes mängudes kaotanud 22 korda jutti. Ja siis võideti Rahvuste liigas esmalt võõrsil 0:1 Armeeniat ja seejärel 2:1 kodus Liechtensteini. Pidutsemise asemel üritas 33-aastane väravavaht Kyle Goldwin kiirelt uinuda, sest ees ootas tööpäev.
«Olen vaevu maganud. Ma ei saanud enne poolt kolme voodisse ja pidin juba kell kaheksa tööl olema. Tulin korraliku ajavaruga, aga kõik pidasid mind teel kinni ja tahtsid kallistada,» rääkis Goldwin FIFA.comile, miks ta tööle hilines.
Goldwin oli algselt väravavaht saalijalgpallis ja proovis murumängu hilistes 20ndates, vähem kui viis aastat tagasi. Nüüdseks on ta tõusnud koondise esinumbriks ja viimases viies mängus on pidanud võrgust noppima vaid viis palli.
«UEFA Rahvuste liiga on väikeriikide jaoks olnud suurepärane. Kui mängida Saksamaa, Prantsusmaa või teiste suurriikide vastu, siis keegi ei ootagi sinult midagi, aga on ahastav võrgust seitse-kaheksa palli korjata. Nüüd püsime me konkurentsis ja muudkui areneme,» kiitis Goldwin. Gibraltar hoiab kaks mängu enne Rahvuste liiga alagrupiturniiri lõppu D-divisjoni 4. grupis teist kohta – Makedooniale kaotatakse kolme silmaga ja üks omavaheline mäng ootab veel ees.
Goldwin läheb alati võitu püüdma. «Ma olen väga kirglik mees. Jalgpall on mulle kõik. Isegi kui ma olen haige või vigane, olen ikka kohal. Annan endast oma riigi ja selle särgi heaks alati kõik, mis mul on,» selgitas ta. «Töötan täiskohaga Gibraltari valitsuse heaks, olen abikaasa ja kahe imelise lapse isa ja siis teeme me veel iga päev klubiga trenni – mulle meeldib öelda, et mul on justkui kolm töökohta.»
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6619831t1hfd5d.jpg)