Eestis sündinud, kuid lapsena perega Soome kolinud Liivik on küll Eesti kodanik, ent ta on varem esindanud Soome noortekoondist, mis muudab Eesti esindamise väga keeruliseks.
Nimelt on Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF) kehtestanud jäähokikodakondsuse vahetamiseks väga ranged reeglid, mille eesmärgiks takistada näiteks Euroopa korvpallis lokkavat mängijate kodustamist. IIHFi reeglid ütlevad, et ükskõik mis taseme MMil ühte riiki esindanud mängija saab teise riigi alla mängima minna ainult siis, kui on neli hooaega järjest tolle uue riigi meistrivõistlustel osalenud.
Liiviku jaoks muudab see reegel Eesti MMil esindamise sisuliselt võimatuks, sest hetkel Austria kõrgliigaklubisse AC Klagenfurt kuuluva hokimehe jaoks tähendaks Eesti meistriliigasse tulek mängutasemel suurt sammu tagasi. Novembri alguses peetaval turniiril saab Liivik kaasa teha vastasvõistkondade nõusoleku tõttu, MMi reeglid on rangemad.
«Rahvusvahelistel suurturniiridel ei saa ta endiselt Eestit esindada, aga sellele turniirile on ta valmis tulema. Rahvusvaheliste reeglite järgi ei saa ta MMidel osaleda,» selgitas Eesti Jäähoki Liidu juhatuse esimees Rauno Parras Postimehele. «Oleme esitanud IIHFi taotluse teha talle erand ja loodame, et tema küsimus võetakse arutlusse, kuid rohkemat ei saa me praegu teha.»
IIHFi senise praktika kohaselt erandeid tegema ei kiputa. Näiteks Leedu hokikuulsus Darius Kasparaitis, kes esindas 90-ndatel SRÜ ja Venemaa rahvusmeeskondi, pidi Leedu esindamise loa saamiseks neli aastat Leedu kõrgliigas platsil käima. Kasparaitis sõitiski igal aastal paar korda Leetu, mängis mõne mängu ja sai siis loa esindada Leedu koondist, kelle aitas tänavu kevadel MMi 1. divisjoni A-gruppi.