Marek Tiitsi kolumn: mees annab sõna, populist võtab sõna

Juuni 2001. Lilleküla staadioni avamäng Eesti - Holland. Kas toonane peaminister Mart Laar tegeles populismiga, kui toetas nõu ja jõuga Aivar Pohlaku püüdlusi? Foto: Peeter Langovits

Kui palju mahub ühte poliitlubadusse populismi? Täpselt nii palju, kui seda sinna panna tahetakse, oleks lihtne ja lühike vastus. Mis on populism ja mis mitte? Vaat siin läheb asi juba segaseks.

Populismile tähelepanu juhtimine, selle negatiivsete ilmingute esiletõstmine ja avalikule silmale väljajoonistamine on üks ajakirjanduse paljudest ülesannetest. Enamasti täidab ajakirjandus oma ülesandeid truult ja kui populismitase tõesti ületab üldtunnustatud taluvuspiiri – sest olgem ausad, vähem või rohkem populismi on loomuomane kõigile poliitilistele otsustele –, tõmmatakse sellele ka ajakirjanduspidurit. Populistid, nemad muidugi eitavad populistiks olemist. Enamgi veel, nende meelest pole populismi olemaski, see on lihtsalt kiuslike vastaliste väljamõeldud termin, millega heasoovlikke ja siiraid maailmamuutjaid-poliitikuid kiusatakse. Nii see asi käib.