Mart Seim MMi künnisel: seis pole kiita, aga loobumismõtet ei tekkinud

Andres Vaher
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Seimi hetkeseis: kuni kangi rinnale võtmiseni sujub kõik muretult, siis läheb kannatamiseks.
Mart Seimi hetkeseis: kuni kangi rinnale võtmiseni sujub kõik muretult, siis läheb kannatamiseks. Foto: Kristjan Teedema

11 päeva enne aasta (ainukest) suurvõistlust ehk MMi tõdeb seljavalu trotsiv raskekaalutõstja Mart Seim: «Teen, mida suudan. Aga on ka paremaid seise olnud.»

Kevadel pidi 2015. aasta Eesti parim meessportlane seljahäda tõttu EMist loobuma. Nüüd andis vaevus Ukraina-laagris uuesti tunda ning Seim otsustas, et targem on Kamjanets-Podilskõist neli päeva enne kavandatut koduteed alustada.

«Suuremad ja olulisemad treeningud said enam-vähem tehtud. Kuna rahu andes selg paremaks ei lähe ja seal abi kuskilt võtta polnud, siis on kindlasti mõttekam jäänud päevadega seisundit kodus veidi putitada,» põhjendas nõelravist abi otsinud ja saanud 28aastane mehemürakas.

Ka aasta teisest suurvõistlusest loobumise mõte pole Seimi pähe õnneks tikkunud. «Võrreldes kevadega on selg oluliselt paremas olukorras. Toona ei saanud ma klassikalist tõstmist üldse teha. Rebimine oli treeningutel täiesti välistatud, nüüd ei ole. Kuigi 200 kilo piiri ületades annab kohe tunda,» kõrvutab Seim. Ent lisab: «Aga mis võistlusareenil saama hakkab… Ei oska küll midagi lubada. Teen, mida teha saan ja suudan. Niisama käega lööma kindlasti ei lähe. Aga on suurvõistluste eel ka paremaid seise olnud.»

Kuna medalisoovist rääkimine võrduks tänases olukorras reaalsustaju puudumisega, sätib Seim sihte veidi teisel moel. «Rebin nii palju kui jaksan. Tõukamises ei olnud 230 kilone kang üldse raske. Ja 245 tuli pausiga eelmisel teisipäeval kah ära. Arvestades, et ajaga peaks selg paremaks minema, võiks see raskus iseenesest justkui olemas olla.»

MMi eelsel ajal ei unusta ta lisaks ravile mõistagi ka treeninguid. «Rinnalevõttu pole kuidagi võimalik päris ära jätta. Ega muud olegi midagi, kui et ma ei saa lihtsalt raskustega enam üleval käia. Samas polegi see enam hädavajalik – sai kaks kuud piire kombatud, korralik põhi laotud ja tegelikult ka täitsa okei vorm saavutatud. Küsimus on lihtsalt, mida selg võistlustel teha lubab,» vaatab varasem MM-hõbe ja EM-pronks järgmisele laupäevale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles