:format(webp)/nginx/o/2018/11/01/11540648t1h637c.jpg)
Olümpiamängudel neljanda koha pälvinud kiiruisutaja Saskia Alusalu pole oma elus kunagi kaloreid lugenud ja ei plaani seda ka tulevikus teha. «Tuleb süüa seda, mille järele isu on. Keha annab ilusti ise märku meile ja teda tasub kuulata,» avaldas Rakvere saadik Alusalu.
Alusalu on ise treenerikoolituse läbi teinud ja seetõttu on ka toitumise põhitõed talle selged. Aktiivselt treeninguperioodil ta lihtsalt suurendab koguseid ja ammutab toidust rohkem energiat.
«Kui põhitõed on selged, siis edasi on väga lihtne. Igapäevaselt lihtsalt jälgin, et valgud, rasvad ja süsivesikud oleksid tasakaalus ja saaksin iga toidukorraga piisava hulga toitaineid kätte,» avaldas ka nooremtreeneri kutset omav noor naine.
Sportlasena on tema sõnul väga kiiresti näha kuidas mitmekülgne ja tervislik toit mõjutab ka sooritust. Erinevalt levinud arvamusest pole tema aga iialgi toitumiskava endale tellinud ja ei plaani seda kunagi ka teha. Eelkõige sellepärast, et toitumise puhul kuulab ta oma keha häält.
Ma pole kunagi kaloreid lugenud!
«Toitumiskava puhul ei saaks seda teha. Inimene pole robot, et süüa iga päev täpselt sama kogus täpselt sama toitu. Ma ise ei planeeri kunagi oma järgmiste päevade toidukordi, sest kuulan keha häält ja vaatan selle järgi, mis isu on. Kui on punase liha isu, siis söön punast liha ja kui soovin hoopis lõhe, siis söön lõhet,» rõhutas Alusalu.
Üks, mida ta aeg-ajalt siiski korrigeerima peab ongi punase liha tarbimine. Sarnaselt paljudele naistele on ka temal tulnud ette liiga madalat ferritiini taset (Ferritiin ehk teisisõnu raua depoovalk on organismile vajalik piisava rauavaru tagamiseks.)
«Kuigi hemoglobiin on mul väga hea, näitab madal feritiinitase seda, et lihastele siiski ei jätku piisavalt rauda. Sellisel juhul aitabki hästi punane liha, näiteks veisehakkliha, millest valmib toidukord väga kiiresti ja mugavalt,» kinnitas kiiruisutaja.
Üks põhitõdedest Alusalu toitumise puhul on ka see, et pärast treeningut tuleks võrdlemisi kiiresti süüa. Samas pole pärast seda soovituslik rasvasid tarbida, sest need ei imendu piisavalt kiiresti. Tavaliselt sööbki ta kohe pärast treeningut mõne kergema snäki ja veidi hiljem korraliku toidukorra.
Küsimusele, mis on tema päevane kaloraaž vastas Alusalu resoluutselt ja muigamisi: «Mul pole õrna aimugi! Ma pole kunagi kaloreid lugenud!»
Kaalunumber on tal kogu elu stabiilne püsinud. «Trenn on alati kõige olulisem olnud. Aga ka toitumine on oluline. Samas söön ma siiski selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Toitumine, vaimsed tegevused - midagi ei tohi ületähtsustada, vaid kõik abistavad tegevused peaksid olema spordiga tasakaalus,» arutles ta.
Suur magusasõber pole Alusalu kunagi olnud. Samas ei välista ta vahel enne treeningut tükikest kooki ja head kohvi.
«Üldiselt pole ma magusasõber, tarbin kõike väga mõistlikus koguses. Aga minu jaoks pole ka võõras trenni järel üks jäätis süüa või enne trenni lasta heal maitsta koogitükil kohviga. See kõik on tegelikult vaimselt tervislik ja aitab vahel treeningu isegi paremini ellu viia,» muigas Alusalu lõpetuseks.
/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)