Tegelikult on suusaperekonna frustratsioon lapsesaamise surve peale tingitud ühest faktist – probleem peitub Anna tervises.
«Kõik ei saa lapsi saama. Mõne jaoks on see kuradi võitlus. Meil pole lapsi ja me ei tea, kas me saamegi lapsi,» selgitas ta.
«Ma tean nüüd, et mu keha on olnud tänu minu sportlaskarjäärile tohutus stressis. Tulemusena pole mul olnud regulaarselt päevigi. Laste saamine pole nõnda just eriti ohutu,» lisas ta. «Olen alati Emilile öelnud, et kui me lapsi ei saa, võime kasutada kunstlikku viljastamist või adopteerime.»
Nad panevad teistelegi sportlastele südamele, et nad jälgiksid, mida nende keha teeb. «Alles karjääri lõpus sain aru, et äkki poleks ma pidanud sööma näiteks antibeebipille. Lõpetasin nende võtmise, sest tahtsin näha, kas mu keha töötab. Oleme proovinud last saada, aga eks me proovime veel.»
32-aastane Haag võitis tänavu Pyeongchangis nii sprinditeates kui 4x5 km teatesõidus hõbemedali. Sotši olümpial tuli ta Rootsi naiskonna koosseisus aga olümpiavõitjaks. Kokku on Haagi auhinnakapis neli olümpiamedalit ja neli MM-medalit. Jönsson on Sotši päevilt kahekordne olümpiapronks, 2011. aastal võitis ta sprindis MM-pronksi, kaks aastat hiljem võitis MMi sprinditeates hõbemedali.