Beglarišvili kodakondsusest: kui Eesti sulle nii palju annab, siis sa lihtsalt pead keele ära õppima
7. november 2018, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud laupäeval ühes mängus kõik kolm väravat löönud FC Flora poolkaitsja Zakaria Beglarišvili on justkui Eesti jalgpalli musternäidis. Mees kolis Eestisse 8 aastat tagasi ja on praeguseks valmis astuma oma elu oluliseima sammu edasi - saada Eesti kodanikuks, vahendab Kanal 2 telesaade «Radar».
20 000 mänguminutit pea 300 kohtumises. Lugematu arv väravaid. Tõeline meeskonnamängija ning fännide lemmik. Zakaria Beglarišvili on kahtlemata üks parimatest FC Flora mängijatest.
«Ma ei teadnud kohalikust jalgpallist mitte midagi,» meenutas Beglarišvili «Radaris» oma esimesi päevi võõras riigis. Kuid see ei takistanud jalgpalluril end väljakul koduselt tundmast.
«Kui ma Eestisse tulin, ei arvanud ma, et jään siia kaheksaks aastaks. Või et saaksin veel Eesti passi.
Tahtsin toona lihtsalt mõnes teises riigis jalgpalli mängida. Ma ei teadnud toona Eesti jalgpallist midagi ja algus oli väga raske, sest tulin siia üksinda. Aga möödus paar-kolm aastat ning mu pere tuli minuga siia elama. Neile meeldib siin elada ning möödunud aastal sündis Eestis ka mu teine laps.»
Tänaseks kahekordne fännide lemmik otsustas saada ka Eesti kodakondsuse. Kodakondsuseksami sooritas ta edukalt 27. oktoobril, nüüd tuleb tal Eesti passi saamiseks sooritada veel vaid keeleeksam.
«Mulle meeldib, et Eesti on väga ilus, väike ja rahulik riik,» põhjendab Zakaria oma valikut. «Eesti on minule ja mu perele väga palju andnud. Ja kui Eesti sulle nii palju annab, siis sa lihtsalt pead eesti keele ära õppima.»
Eesti koondise esindamiseks peab ta ära teenima ka Martin Reimi usalduse. Lisaks tuleks Eesti Jalgpalli Liidul tegeleda väiksemat sorti paberimajandusega, sest grusiin on korra sõpruskohtumises ka oma kodumaa koondist esindanud. Seda 2015. aastal kui ta jooksis Gruusia noortekoondiseses A. le Coq Arenal väljakule just Eesti vastu.
Mis juhtuks aga siis, kui Eesti passiga Beglarišvili jookseks sinisärgis väljakule hoopis Gruusia koondise vastu? «Kindlasti on neid, kes mind mõistavad ja neid, kes ei mõista. Inimesed pole ühesugused. Kõigil on omad mõtted, aga mina oleksin õnnelik, kui selline päev tuleb.»