Kuidas Eesti meistriliigas furoori tekitanud olukorrale lahendus leiti?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kui Tallinna Flora (rohelises) ja Nõmme Kalju (mustas) lõpetavad hooaja võrdsete punktidega, kroonitakse Eesti jalgpallimeistriks Kalju. 

FOTO: Tairo Lutter

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eesti jalgpallimeister selgub tänavu 10. novembril. Õhus pole lisamängu ega muul moel hooaja pikenemise võimalust. Meistriks kroonitakse meeskond, kes on 36 mänguga teeninud kõige rohkem punkte või mänginud omavahelistes duellides otsesest konkurendist paremini. Ent veel paar hooaega tagasi olid lood sootuks teistmoodi, kuni furoori tekitanud olukorrale lahendus leiti.

Tallinna Infonet teenis 5. novembril 2016 klubi ajaloo esimese ja ainsa Eesti meistri tiitli, kui rabeles viimases voorus kaotusseisust välja ja alistas Nõmme Kalju. Lõppenuks see mäng viigiga, poleks meister samal päeval selgunud, sest võrdsete punktide korral (antud juhul Infonet ja Tallinna Levadia) toimunuks kolm päeva hiljem lisamäng.

Peagi lõppeval hooajal on Nõmme Kalju ja Tallinna Flora kogunud võrdselt 83 punkti, Tallinna Levadial on 81 punkti. Ükskõik, millisel moel lõpeb laupäevane otsustav voor, lisamängu kohalikud jalgpallisõbrad ei näe. Eesti Jalgpalli Liit (EJL) muutis reegleid kaks aastat tagasi ühel kindlal põhjusel: 36 mängu on piisavalt pikk periood parima selgitamiseks. Pealegi lööks novembrikuine koondiseaken graafiku segamini.

«Lisamängu kaotamine oli Eesti Jalgpalli Liidu ettepanek. Rääkisime läbi kõikide klubidega ja vastuväiteid polnud. Lisamäng peaks toimuma hiljemalt kaks nädalat pärast viimast vooru, aga samal ajal toimuvad Rahvuste liiga mängud. Eesti klubid ei oleks olnud motiveeritud mängijaid koondisesse laskma,» sõnas EJLi infojuht Mihkel Uiboleht.

Tagasi üles