Meril Beilmanni blogi: milline näeb välja laskesuusataja treeninglaager Ramsaus?
/nginx/o/2018/09/28/11453487t1h4a24.jpg)
8. november 2018, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvis- sügisese ettevalmistusperioodi viimane laager viis meid koondisega treenima Austriasse, Ramsausse. Koht, mis on olnud pikalt hinnatud väga paljude talialade koondiste poolt, pakub jätkuvalt suurepäraseid treeningtingimusi.
Sealne liustik annab võimaluse teha suusatreeninguid peaaegu aastaringselt. Madalamatel kõrgusmeetritel asuvast külast leiab uue lasketiiru, rullsuusarajad, lõputult matka- ja jooksuradasid, jõusaali, staadionid, palliplatsid, hüppemäed ja ujula. Kirsiks tordil on ilus maastik, mäed ja eriliselt kuldne sügis.
Hooaeg on juba üpris kiirelt lähenemas ning Ramsau mäestikulaager on tavaliselt esimene laager ettevalmistuses, kus alustatakse suusatreeningutega ja toimub üleminek rohkem võistlusspetsiifilisemale treeningtegevusele.
Kui eelneva perioodi käigus tõstetakse üldist taset suurte treeningmahtude ja koormusega, siis nüüd muutub aina olulisemaks arendatud taseme realiseerimisvalmidusse viimine, ehk nii öelda vormi ajamine.
See on küll pikem protsess ja enda puhul võin öelda, et õigem võistlushoog ja tunne tuleb sisse alles peale esimest viite või kuute võistlusstarti, kuid praeguseks hetkeks peab suurem treeningmaht juba tehtud olema, et saaks keskenduda intensiivsemale tööle ja taastumisele.
Elamine ja üldised treeningpaigad asuvad all külas umbes 1100m kõrgusel ning suusatamas käiakse liustikul 3000m peal, kuhu pääseb ligi vaid gondlisõiduga. Nii kõrgel treenimine toob endaga kaasa vajaduse olla ettevaatlik.
Arvestama peab sellega, et koormuse mõju kehale on suurem ja ka rahulik sõitmine on kehale kurnav. Üldiselt ei näe seal kedagi sportlastest sõitmas kiire tempoga, vaid pigem suuskadel vaikselt kulgemas.
Kõrvalt vaadates ei arvaks, et tegu on maailma tippudega, kuid selline tempo jälgimine on seal väga oluline. Tugevamaid treeninguid (kiirustrennid, võistlus, immitatsioon, tiirutreeningud, jõusaal, jooks ja tõusutreeningud) tegime all külas. Meiega samal ajal olid Ramsaus treenimas ka Itaalia, Slovakkia, Venemaa, Austria, Poola, Saksamaa, Rumeenia ja Bulgaaria laskesuusatamise koondised, Venemaa murdmasuusatajad ja mitmed Norra ning teiste riikide suusaklubid – rahvast kui murdu.
Ramsau laagris on päevaplaan veidi teistmoodi kui ülejäänud laagrites. Selleks, et oleks võimalik suusatada paremate lumeoludega, toimub trenni minek juba kell 7.40.
Hommikune äratus on 6.30 ning peale hommikuvõimlemist saab süüa kell 6.50. Peale seda pakime asjad ja suundume gondli poole. Varasem treeningaeg ning tagasi koju jõudmine võimaldavad enne õhtust treeningut pikemalt taastuda.
Treeningujärgselt sööme lõunat 12-st ja puhkame, et jõuaks ka pool neli algavas õhtuses treeningus võimalikult kvaliteetset tööd teha. Õhtust sööme peale trenni 18.30 ajal ning selle järgselt on kõigil võimalus oma aega meelepäraselt sisustada.
Oma aja võtab õhtul ka suuskade ettevalmistamine järgmise päeva hommikuks ja olenevalt päevast massaaž või videoanalüüs. Ööunne jään kell 21.30, et olla järgmiseks päevaks puhanud ja valmis. Selline rutiin kestab terve kahenädalase laagri ja on sarnane ka kodus treenimise perioodile.
Laagri lõpuks oli tehtud palju tööd ja olin nii füüsiliselt kui vaimselt üpris väsinud. Paljud sportlased teevad ettevalmistushooaja lõppedes väikese põike soojemasse kliimase ja teise keskkonda, et enne pikka talve ja võistlusperioodi algust veidi puhata ja patareisid laadida.
Sellel aastal otsustasin ka mina teha väikese kolmepäevase puhkuse Barcelonas. Päris jalgu seinale visata ei saanud ka seal ja tegin ära vajalikud treeningud, kuid oli väga värskendav saada uusi reisikogemusi spordiväliselt, nautida head toitu, päikesepaistet ja vaadata nt Meistrite Liiga jalgpallimatši kohapealt. Kolm päeva tundus kui nädal ja andis mõnusalt uut energiat.
Kuigi koju tagasitulekut ootan alati, sest mul on väga armas ja vahva perekond, kellest kuude kaupa eemal olla on kahju, siis sel korral oli ootus tavalisest veel suurem. Meie pere suurenes minu laagris oleku aja jooksul kahe väikese liikme võrra. On vahva, et saame kodu ja armastust pakkuda veel ka kahele armsale kassipojale, kelle jaoks algus tänaval ei olnud arvatavasti kõige kergem. Nüüd muudavad nad oma mängulisusega ka meie kõigi päevad veelgi rõõmsamaks.
Peale kolme päeva kodus suundun uuesti lumelaagrisse Idresse. Varsti läheb hooaeg lahti!